Millised on võimalused peale töövaidluskomisjoni otsuse saamist

• Estonia

• Other

26-11-2020

Töövaidluse tekkimisel pöördub tööandja või töötaja sageli töövaidluskomisjoni. Millised on edasised võimalused olukorras, kui töövaidluskomisjoni otsus pole meelepärane, ning milliseid tingimusi seejuures silmas pidada, käsitlemegi lähemalt käesolevas kirjutises.

Kohtusse pöördumise vorm

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Esimese instantsina vaatavad töövaidluskomisjoni menetlusele järgnevaid töövaidlusasju läbi maakohtud. Töövaidluskomisjoni menetlust ning sellele järgnevat kohtusse pöördumise korda reguleerib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS). TvLS § 58 lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. See tähendab, et kohus pole asja arutlemisel seotud töövaidluskomisjoni seisukohtadega. Oluline on siiski silmas pidada, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mida esitati töövaidluskomisjonile. See tähendab, et kui asi on juba töövaidluskomisjoni menetluses olnud, ei ole võimalik kohtusse pöördumisel esitada teise poole vastu täiendavaid nõudeid, mistõttu tuleb juba enne töövaidluskomisjoni menetlust veenduda esitatud nõuete terviklikkuses.

Kui tulenevalt eeltoodust võib hagi esitada sama pool, kes oli eelnevalt töövaidlusavalduse esitajaks, siis juhul, kui töövaidluskomisjon töövaidlusavalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool (ehk mitte avaldust esitanud pool) vastavalt TvLS § 58 lg-tele 4,5 esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjoni esitatud avaldust loetakse sel juhul hagiavalduseks.

Tüüpiliselt annab kohus kohtumenetluse algatamisel tähtaja nii hagiavalduse parandamiseks (kui see pole tehtud ettenähtud vormis), oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks kui ka täiendavate tõendite esitamiseks.

Kindlasti tuleb vastavalt TvLS § 58 lg-le 6 esitada kohtule juhul, kui esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, otsuse ärakiri ning seda tuleb ka hagis või avalduses märkida. Seejärel on kohtul võimalik töövaidlusasja materjalid nõuda töövaidluskomisjonilt välja ning töövaidluskomisjoni esitatud tõendeid seetõttu kohtule enam uuesti esitama ei pea. Nii saab näiteks hagiavalduses viidata töövaidluskomisjonis esitatud avaldusele ja selle lisadele, kui see on vajalik, kusjuures hagiavalduse koostamisel saab suuresti lähtuda juba töövaidlusavalduses kirja pandust.

Kohtusse pöördumise aeg

Vastavalt TvLS § 58 lg-le 1 võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. See tähendab, et 30-kalendripäevast tähtaega hakatakse lugema järgmisest päevast alates otsuse kättesaamisest.

Riigikohus on käsitlenud eelnimetatud kohtusse pöördumise tähtaega aegumistähtajana (tsiviilasi nr 3-2-1-127-07 p 9-10), mis tähendab, et kui pool ei pöördu kohtusse eelnimetatud tähtaega järgides, on kohtul võimalik menetlus lõpetada, mille tagajärjeks on töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine. Selleks peab teine pool taotlema kohtult aegumise kohaldamist. Kui aga pool on pöördunud kohtusse tähtaega eirates ning teine pool pole kohtus aegumisele tuginenud, siis pole kohtul muude aluste puudumisel alust menetlust lõpetada.

Menetluskulud

Kui menetlust töövaidluskomisjonis reguleerib menetlusosaliste jaoks TvLS, siis kohtumenetluses lähtutakse töövaidluste lahendamisel lisaks ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg-le 1 kannab üldreeglina kohtus menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehakse. See tähendab, et enne kohtusse pöördumist tasub mõelda, kas oleks võimalik teise poolega kompromiss sõlmida, et vältida täiendavate kulude tekkimist juhul, kui kohus teeb ebasoodsa otsuse. Kompromissi puhul jäävad menetluskulud tüüpiliselt poolte kanda.

Õigusnõustajate kaasamisel menetlusse tuleb aga arvestada sellega, et vastavalt Riigikohtu praktikale (tsiviilasja nr 2-17-6057, p 22) arvestatakse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel mh kohtuvaidluse keerukuse ja mahukusega, aga ka sellega, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli töötaja nõue. Kuna peamiselt vaieldakse töösuhetest ja nende lõppemisest tekkinud rahaliste nõuete üle, siis on vähetõenäoline, et kohtud lähtuvalt eeltoodust mõistaksid tööandja võidu puhul töötajalt välja menetluskulud suuremas ulatuses, kui oli nõude suurus.

Teisalt juhul, kui ollakse rahul töövaidluskomisjoni otsusega, kuid töövaidluskomisjoni menetluses on tekkinud tööandjal suured menetluskulud, on erinevalt varasemast praktikast käesoleval aastal Tartu Maakohus oma otsusega (tsiviilasja nr 2-19-13904) soovinud kehtivat praktikat muuta. Nii sedastas maakohus, et juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluse tõttu on tekkinud võitja poolel menetluskulud, eelkõige esindajale tehtud kulutused, siis on võimalik need võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel eraldi töövaidlusasjast kohtu kaudu välja nõuda. See tähendab, et Tartu Maakohtu hinnangul on võimalik nõuda menetluskulusid kohtu kaudu välja ka juhul, kui töövaidlusasja osas jääb kehtima töövaidluskomisjoni otsus. Arvestada tuleb aga, et tegemist on maakohtu lahendiga, mis tähendab, et kõrgemad kohtud võivad seda praktikat muuta.

Oluline on ka see, et kuigi töövaidluskomisjoni pöördumine on poolte jaoks riigilõivuvaba, siis kohtusse pöördumisel sätestab riigilõivuseadus (RLS) vaid teatud juhtudel vabastuse riigilõivu tasumisest. Nii ollakse kooskõlas RLS § 22 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktikaga (tsiviilasja nr 3-2-1-117-11) vabastatud riigilõivu tasumisest töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, samuti on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamiseks peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse.

Kohtusse pöördumise võimalikud tagajärjed

Kohtusse on võimalik pöörduda nii siis, kui töövaidluskomisjoni otsus ei ole sobiv mingis osas, kui ka siis, kui töövaidluskomisjoni otsus on mitteaktsepteeritav tervikuna. Sealjuures tuleb arvestada, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud ning kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

TvLS § 59 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Järgnevalt selgitame neid aluseid lähemalt.

Esiteks, kohus saab jätta avalduse menetlusse võtmata vastavalt TsMS § 371 lg-le 1 töösuhetes eelkõige juhul, kui töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud või pole tasutud ettenähtud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et menetlusse võtmata jätmisega pole võetud poolelt võimalust samadel asjaoludel uuesti kohtusse pöörduda. Kuid seejuures peab arvestama, et töövaidluskomisjoni järgselt kohtusse pöördumise tähtaeg menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei pikene. Menetlusse võtmata jätmise korral võib hiljem olla tekkinud aegumise olukord.

Teiseks võib kohus jätta hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS §-le 423. Eelkõige võivad kõne alla tulla juhud, kus hageja võtab hagi tagasi, riigilõivu ei tasuta õigeaegselt juba menetlusse võetud nõudelt või kohtumenetluses juba on samadel asjaoludel põhinev kaasus. Sellisel juhul loetakse vastavalt TsMS §-le 426, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning samadel asjaoludel võib sarnaselt hagi menetlusse võtmata jätmisele pöörduda uuesti kohtusse. Jällegi, kui vaidlus on algatatud jätkuks töövaidluskomisjoni menetlusele, ei pikene automaatselt kohtusse pöördumise tähtaeg ning uuesti kohtusse pöördumise hetkeks võib olla tegemist aegumisega.

Kolmanda variandina on võimalik menetluse lõpetamine kohtu poolt vastavalt TsMS §-le 428. Kohtutel on võimalik menetlus lõpetada töösuhetes eelkõige juhul, kui töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Tulenevalt eeltoodule on see võimalik näiteks juhul, kui teine pool pole kinni pidanud kohtusse pöördumise 30 kalendripäevasest tähtajast ning vastaspool on tuginenud aegumisele. Samuti on võimalik menetluse lõpetamine juhul, kui hageja hagist loobub (loobumise võimalus on sätestatud ka TvLS § 58 lg-s 8). Oluline erisus võrreldes eeltoodud variantidega seisneb selles, et menetluse lõpetamise korral pole võimalik enam kohtusse sama hagiga pöörduda. Ehk kui menetlus on kohtu poolt jõustunud kohtumäärusega lõpetatud, kinnitatakse sellega ka töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist.

Kui töövaidlusasi on kohtu menetluses, lahendab kohus selle üldjuhul kohtuotsusega. Maakohtu otsusega mittenõustumisel on menetlusseadustikus sätestatud korras võimalik apellatsioonkaebusega edasi kaevata ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Töövaidluste lahendamist kolmeastmelises kohtumenetluses käsitleme tulevikus eraldi loona.