Global menu

Our global pages

Close

Risto Rüütel: Konkurentsikeeld võib viia vangimajja

  • Estonia
  • Competition, EU and Trade

26-01-2014

Tavapäraselt loetakse lepingutes kokku lepitud konkurentsikeeldude kehtivust üksnes võlaõiguslikuks küsimuseks, kuid ei arvestata, et erinevat liiki lepinguid reguleerivad erinevad õigusaktid ja -normid. Nii ei saa näiteks töölepingutele laienevaid reegleid üks-ühele üle kanda juhatuse- ja nõukogu liikme lepingutele, rääkimata aktsionäride ja osanike vahelistest lepingutest. Tihtilugu jäetakse täielikult arvestamata asjaolu, et ettevõtjatevahelised kokkulepped on alati ka konkurentsiõiguse rakendusalas. Konkurentsiõigusest tulenevad käsud ja keelud piiravad üleüldist lepinguvabadust, mistõttu on konkurentsiõigus võlaõiguse suhtes prioriteetne õigusharu. Arvestades, et konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine on karistatav kriminaalkorras, võib puuduliku konkurentsiõigusliku analüüsi tagajärjed olla äärmiselt negatiivsed kõikidele lepingupooltele – ühingule endale on järelmid peamiselt varalised, kuid füüsilised isikud (nt juhtorgani liikmed) võivad halvimal juhul lõpetada vanglas. Lisaks on konkurentsi kahjustav kokkulepe ise tühine ja sellega loodetu saavutamine jääb seetõttu kättesaamatuks.

Millal siis on kokkulepe sõlmitud ettevõtjate vahel? Taaskord on laialt levinud eksiarvamus, et üksnes äriühingud on konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtjaks. Tegelikult ei saa nii lihtsustatult asjale läheneda. Konkurentsiseadus avab ettevõtja mõiste palju laiemalt kui äriühinguks olemise kaudu: ettevõtjaks loetakse sõltumata tema õiguslikust vormist ka mistahes ettevõtja huvides tegutsevat isikut, sh füüsilist isikut. Kohtupraktikas on näiteks loetud konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtjaks ühingu juhatuse liiget. Kuigi viidatud kohtupraktika käib üksnes juhatuse liikme kohta, siis Riigikohtu argumentatsiooni arvestades mahub ettevõtja mõiste alla ka muu juhtorgani liige, nt nõukogu liige, täisühingu osanik jne. Julgen ühtlasi väita, et põhimõtteliselt ei ole välistatud ka ühingu aktsionäri või osaniku lugemine ettevõtjaks, eelkõige juhtudel, kui ta aktiivselt osaleb ühingu tegevuses (näiteks töötajana või juhtorgani liikmena) või on muul viisil ilmne, et ta tegutseb kokkuleppe sõlmimisel ühingu majanduslikes huvides. Seetõttu, erinevalt ühingu ja tavatöötaja vahelisest töölepingust, tuleb üldjuhul juhatuse liikme ja nõukogu liikmete käsunduslepingute ning osanike- ja aktsionäridelepingute puhul eeldada, et tegemist on ettevõtjate vahel sõlmitud lepingutega ning hinnata võlaõiguslike küsimuste kõrval konkurentsiõiguslike nõuete täitmist.

Seega kui lähtuda eeldusest, et eelviidatud lepingud on ettevõtjatevahelised, siis analüüsides vastavates lepingutes sisalduvate konkurentsikeeldude tavapärast sisu, on ilmselgelt tegemist konkurentsi kahjustada võivate kokkulepetega. Riigikohus on andnud üldise juhise, et kaubaturu jagamiseks (mis on üks konkurentsiseaduses sätestatud raksekujulistest konkurentsipiirangutest) on igasugune olukord, kus mingit turuparameetrit (nt geograafiline tegevuskoht, majandusharu, tarbijagrupp, tarneallikas vms) on vähemalt ühe ettevõtja kasuks ära jagatud. Konkurentsikeelukokkulepe vaieldamatult mõjutab ühte või mitut eelviidatud turuparameetritest, tavaliselt tegevusvaldkonda ja geograafilist tegevuskohta. Seega on põhimõtteliselt tegemist konkurentsi kahjustada võiva turu jagamise kokkuleppega.

Eeltoodu ei tähenda seda, et juhatuse liikme lepingus või aktsionäridelepingus sisalduv konkurentsikeelu kokkulepe oleks ilmtingimata keelatud. Küll aga eeldab konkurentsikeelu kokkuleppe sõlmimine põhjalikku analüüsi, kas konkreetsetel asjaoludel on selle sõlmimine konkurentsiõiguslikult lubatav ja millises ulatuses on kokkulepe lubatav. Paraku ei ole seaduses konkurentsikeelu kokkuleppe lubatavuse osas mingeid selgeid juhiseid, mistõttu nii piirangu lubatavus üldiselt kui selle sisuline, geograafiline kui ajaline mõõde olenevad alati olukorrast. Sõltuvalt kokkuleppe osapooltest ja kokkuleppega hõlmatud tegevusvaldkondadest võib kokkuleppe lubatavus tuleneda nii üksikerandist, analoogiast vertikaalsete kokkulepete grupierandi reeglistikuga kui näiteks kasvõi nn kaasnevate piirangute doktriinist. Tegemist ei ole seetõttu sugugi lihtsa analüüsiga, mis oleks igaühele jõukohane. Analüüsi tegematajätmine aga võib juhtorgani liikme viia mitmeks aastaks vanglasse ja röövida ühingult rahatrahvi näol 5-10% aastakäibest.

 

For more information contact

< Go back

Print Friendly and PDF
Subscribe to e-briefings