Töökiusamise tõendamiseks võib vestlusi ka salaja salvestada

• Estonia

• Other

06-09-2019

Hiljutises Riigikohtu lahendis oli arutluse all küsimus, kas töötajal on õigus salaja salvestada vestlust teise kolleegiga ja millised on sellise tegevusega seotud õiguslikud aspektid.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-17-842 lahendati küsimust, kas ametnik rikkus isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) varasema redaktsiooni sätteid, kui salvestas salaja enda arenguvestlust ja edastas salvestise asutuse juhtidele, et tõendada töökiusamist. Asutus pidas ametniku sellist tegevust oluliseks rikkumiseks, mis tõi kaasa usalduse kaotuse ametniku suhtes ja teenistusest vabastamise.

Kuigi nimetatud sündmustiku toimumise ajal kehtis isikuandmete kaitse seaduse varasem redaktsioon, on andmekaitse peamised põhimõtted jäänud põhiosas muutumatuks.

Oluline on ka arvestada, et kuigi töö- ja teenistussuhte reguleerimine allub erinevatele õigusaktidele, on asjakohane laiendada andmekaitse regulatsiooniga seonduvat teenistussuhetelt ka töösuhetele.

Üldjuhul peab töötlemiseks olema andmesubjekti nõusolek, kuid isikuandmete töötlemine võib olla lubatav ka vastutava töötleja kaalukate õigustatud huvide elluviimiseks.

Nõusolekuta on võimalik isikuandmeid töödelda õiguspäraselt mh siis, kui tegemist pole isikuandmetega andmekaitset reguleerivate õigusaktide tähenduses. Näiteks ei kohaldu kehtiv üldmäärus isikuandmete töötlemisele juhul, kui seda tehakse isiklikul otstarbel, nt jäädvustatakse oma sünnipäeval isikuid, kui tehtud fotosid vaadatakse vaid ise ega edastata kolmandatele isikutele, (samamoodi ei kohaldunud ka IKS-i varasem redaktsioon juhul, kui isikuandmeid koguti isikliku kasutamise eesmärgil). Kohus nentis, et vaatamata ametniku sellekohasele väitele, ei töödelnud ametnik andmeid isiklikul otstarbel, sest kavatses salvestise teenistusalaselt edastada, et tõendada töökiusamist.

Samuti leidis kohus, et pole oluline, et salvestise tegemine toimus arenguvestlusel, sest olenemata vestluse seotusest teenistussuhtega, said salvestamisest puudutatud arenguvestluse läbiviijate kui füüsiliste isikute isikuandmed.  

Kohus rõhutas, et isikuandmete all tuleb mõista igasugust teavet, mis konkreetset isikut puudutab. Salvestiselt on isikud tuvastatavad hääle järgi ning salvestis sisaldab nii ametniku kui tema vahetu juhi ja teiste vestlusel osalenud ametnike seisukohti, arvamusi ja hinnanguid ametniku teenistuse ja suhete kohta teiste kolleegidega, samuti mõlema poole hinnanguid kollektiivis tekkinud konflikti põhjuste ja lahendusvariantide kohta. Seega võivad kvalifitseeruda isikuandmeteks ka arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused. Arenguvestluse kohta koostatakse kokkuvõte, mis sisaldab arenguvestlusel osalenud ametnike kokkuvõtlikke seisukohti. Salvestise abil on ametnikule antud hinnang või muud arvamused võimalik siduda konkreetse isikuga.

Kohus leidis, et isikuandmete töötlemise lubatavuse üle otsustamiseks tuleb ühelt poolt kaaluda isikuandmete töötleja õigustatud huvisid, ja teiselt poolt füüsilise isiku, kelle isikuandmeid töödeldakse, põhiõigusi ja -vabadusi.

Kuna ametnik soovis vestluse salvestisega tõendada juhtkonnale väidetavat töökiusamist ning kuna asutus vastutab töökeskkonna heaolu eest, jaatas kohus ametniku õigust informeerida juhtkonda töökiusamisest ja tõendada salvestusega oma sellekohaseid väiteid. Ametnikul oli salvestist vaja eesmärgil, et tõhusalt vaidlustada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist teenistuskohas ning saada vajaduse korral kohtulikku kaitset ning kui ta oleks enne salvestamist küsinud selleks nõusolekut, oleksid võinud vestluses osalejad teadlikult vältida töökiusamisele viitavaid sõnakasutusi.

Eeltoodud asjaolud kinnitasid kohtu hinnangul piisavalt, et ametnikul oli kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Ametniku poolel saab arvesse võtta ka väidetava rikkumise kaalu - töökiusamise tagajärjed võivad olla tõsised nii konkreetsele tagakiusatavale kui ka töökollektiivile.

Kohus leidis, et andmesubjektide, st arenguvestlust pidanud ametnike, eraelu puutumatuse osana võib näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega seda salvestist ei edastataks kolmandatele isikutele. Need õigused olid kohtu hinnangul siiski vähem kaalukad kui ametniku huvi avaldada teenistusalase vestluse salvestis ametiasutuse juhtkonnale. Seejuures oli tegemist teenistusalase vestlusega, mille tulemused tuli vormistada kirjalikult. Seega oli sekkumine andmesubjektide eraellu minimaalne. Lisaks on andmesubjektide puhul tegemist juhtivate ametnikega, kes peavad olema valmis selleks, et nende juhtimisvõtetest, sh arenguvestluse pidamise vormist ja viisist, teavitatakse asutuse juhti. Huvide kaalumisel saab arvesse võtta ka seda, et ametnik edastas salvestise üksnes ametnikele, kes töökiusamist uurisid.

Kokkuvõtvalt leidis kolleegium, et ametnik võis oma arenguvestlust salaja salvestada ja seejärel edastada, sest tema õigustatud huvi ja vajadus tõendada töökiusamist oli kaalukam kui andmesubjektide õigus eraelu puutumatusele. Oluline on muuhulgas kohtu väide, et kui ametnik oleks avaldanud salvestise määramata isikute ringile, võinuks kohtu otsus olla teistsugune, sest riive tugevus arenguvestlust pidanud kolleegide isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest, kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.

Kuigi eelkäsitletud lahendis leidis kohus töötajal olevat õiguse salaja arenguvestluse salvestamiseks, tulenevalt vajadusest tõendada töökiusu, võinuks kohus asjaolude natuke teistsugusel esinemisel otsustada teisiti. Olenemata sellest, et eeltoodud kohtuasjas jaatas kohus töötaja õigust salvestada salaja, ei ole selline õigus absoluutne ja iga juhtumit tuleb vaadelda eraldiseisvana.