Töövaidluse lahendamine peale töövaidluskomisjoni otsuse saamist kohtus

• Estonia

• Other

20-04-2021

Käesolev artikkel on jätk meie poolt jaanuarikuu numbris avaldatud artiklile, kus rääkisime lähemalt sellest, missugused on töötajal ja tööandjal järgmised võimalused peale töövaidluskomisjoni otsuse saamist. Järgnevalt selgitame aga kogu Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemiga seonduvat lähemalt.

Maakohtu menetlus

Esimese instantsina vaatavad töövaidluskomisjoni menetlusele järgnevaid töövaidlusasju läbi maakohtud. Töövaidluskomisjoni menetlust ning sellele järgnevat kohtusse pöördumise korda reguleerib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS). Nii sätestab  TvLS § 58 lg 1, et maakohtusse on võimalik pöörduda 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 2 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. See tähendab, et kohus pole asja arutlemisel seotud töövaidluskomisjoni seisukohtadega ning võib võtta töövaidluskomisjonist hoopiski erineva seisukoha.

Oluline on siiski silmas pidada, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mida esitati töövaidluskomisjonile. See tähendab, et kui asi on juba töövaidluskomisjoni menetluses olnud, ei ole võimalik kohtusse pöördumisel esitada teise poole vastu täiendavaid nõudeid. Nii on oluline, et kui töövaidluskomisjonis ei ole esitatud hüvitise saamiseks nõudeid, ei ole võimalik poolel, kes avastab oma sellekohase õiguse alles kohtus, nõuda teiselt poolelt rahalist hüvitist, kuigi oleks ilmne, et kohus muude nõuete rahuldamisel oleks rahuldanud tõenäoliselt ka hüvitise nõude. Seetõttu on oluline, et juba töövaidluskomisjoni nõudeid esitades oleks pool veendunud esitatud nõuete terviklikkuses.

Kui tulenevalt eeltoodust võib hagi esitada sama pool, kes oli eelnevalt töövaidlusavalduse esitajaks, siis juhul, kui töövaidluskomisjon töövaidlusavalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool (ehk töövaidluskomisjoni menetluses avaldaja suhtes vastaspooleks olnud pool) vastavalt TvLS § 58 lg-tele 4,5 esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjoni esitatud avaldust loetakse sel juhul hagiavalduseks.

Tüüpiliselt annab kohus kohtumenetluse algatamisel tähtaja nii hagiavalduse parandamiseks (kui see pole tehtud ettenähtud vormis), oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks kui ka täiendavate tõendite esitamiseks. Nii võib kohus erinevalt töövaidluskomisjonist leida, et pool ei ole oma seisukohti piisavalt põhistanud ja küsida poolelt täiendavat selgitusi ja põhjendusi.

Kui esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb esitada kohtule otsuse ärakiri ning seda tuleb ka hagis või avalduses märkida. Seejärel on kohtul võimalik töövaidlusasja materjalid nõuda töövaidluskomisjonilt välja ning töövaidluskomisjoni esitatud tõendeid seetõttu kohtule enam uuesti esitama ei pea. Nii saab näiteks hagiavalduses viidata töövaidluskomisjonis esitatud avaldusele ja selle lisadele, kui see on vajalik. Samuti on hagiavalduse koostamisel võimalik suuresti lähtuda juba töövaidlusavalduses kirja pandust.

Kui kohus on hinnanud esitatud tõendeid ning otsustanud, millised asjaolud on tuvastatud, saab kohus otsustada, kas hagi kuulub rahuldamisele (sh kas osaliselt või täielikult).

Ringkonnakohtu menetlus

Kui pool on saanud maakohtu otsuse, millega ta osaliselt või täielikult ei nõustu, on tal sarnaselt Maakohtusse pöördumisega võimalik pöörduda menetlusseadustikus sätestatud kohtualluvuse regulatsiooni arvestades sobiva ringkonnakohtu poole 30 päeva jooksul maakohtu otsuse kättesaamisest (TsMS § 632 lg 1).

Ringkonnakohtusse pöördumise puhul tuleb arvestada sellega, et ringkonnakohus vaatab vaidlust vaid ulatuses, mille peale on kaevatud, st sarnaselt maakohtusse pöördumisel, kui vaidlustatakse töövaidluskomisjoni otsust vaid osaliselt, siis kohus vaatab vaidluse all olevat asja läbi ka ainult selles ulatuses. Ringkonnakohtule tuleb põhjendada, millise õigusnormi rakendamisel maakohus eksis, et jõudis poolele mittesobiva otsuseni.

Lisaks tuleb arvestada, et ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel üldjuhul maakohtus tuvastatud asjaoludest. Seda aga mitte juhul, kui maakohus on põhjendamatult jätnud sellised asjaolud tuvastamata või tõendid tähelepanuta või kui selliseid asjaolusid või tõendeid ei olnud maakohtu menetluse ajaks olemas või teada. Sellisel juhul on võimalik esitada poolel täiendavaid asjaolusid ja tõendeid, põhjendades, miks need on töövaidluse teistsuguseks lahendamiseks olulised. Samas peab teisel poolel olema võimalik esitada sellele ka oma seisukoht.

Kui ringkonnakohus on analüüsinud esitatud seisukohti ja tõendeid, on tal tulenevalt TsMS § 657 lg-st 1 võimalus jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, tühistada maakohtu otsus osaliselt või täielikult ning teha tühistatud osas uus otsus või tühistatud osas saata vaidlus maakohtule tagasi läbivaatamiseks; tühistada maakohtu otsus osaliselt või täielikult ja lõpetada asja menetlus või jätta hagi läbi vaatamata.

Riigikohtu menetlus

Ringkonnakohtu otsuse saamisel järel on sellega osaliselt või täielikult mittenõustmisel võimalik 30 päeva jooksul selle kättesaamisest pöörduda Riigikohtusse. Küll aga tuleb seejuures arvestada, et Riigikohtu poole pöördumise õiguse annavad vaid töösuhteid reguleerivate õigusaktide ebaõige kohaldamine või menetlusnormi oluline rikkumine ringkonnakohtu poolt ning praktikas jätab Riigikohus suure osa nendeni jõudvatest kaebustest menetlusse võtmata. Seetõttu tuleb ka arvestada, et enamik töövaidluseid lõppeb ringkonnakohtu otsusega.

Riigilõiv

Kui töövaidluskomisjoni pöördumine on poolte jaoks riigilõivuvaba, siis kohtusse pöördumisel sätestab riigilõivuseadus (RLS) vaid teatud juhtudel vabastuse riigilõivu tasumisest. Nii ollakse kooskõlas RLS § 22 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktikaga (tsiviilasja nr 3-2-1-117-11) vabastatud riigilõivu tasumisest töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, samuti on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamiseks peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse.

Menetluskulud

Lõpplahendi tegemisel võtab kohus seisukoha ka poolte menetluskulude kohta. Menetluskulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise puhul kantakse menetluskulud üdjuhul võrdeliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud osadega.

Seoses menetluskuludega on oluline märkida, et kui varasemalt polnud kohtus võimalik nõuda välja töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulusid olukorras, kus kohtus töövaidluskomisjoni otsust osaliselt või täielikult ei vaidlustatud, siis uuema maakohtu praktika (tsiviilasi nr 2-19-13904) kohaselt on see võimalik. Teisalt, kuna seda praktikat pole veel Riigikohus kinnitanud, võib sellise küsimuse jõudmisel Riigikohtusse saada maakohtu seisukoht ümber lükatud. Praktikas on enne maakohta eelnimetatud seisukohta kasutatud võimalust, et juhul, kui töövaidluskomisjonis ei saavutata 100%-list võitu, pöördutakse kohtu poole ka olukorras, kus töövaidluskomisjoni poolt jääb rahuldamata nõue, mis ei olnud poole jaoks niivõrd oluline, kuivõrd juhul, kui kohus selles osas teistsuguse otsuse teeb, on poolel võimalik nõuda teiselt poolelt sisse ka töövaidluskomisjonis kantud menetluskulud.

Kokkuvõttes, kui töövaidluskomisjoni pöördumisel saab töövaidlus lahenduse üsna kiiresti, siis kohtusse pöördumisel tuleb arvestada ka oluliselt pikemate menetlustähtaegadega, kuna kohtutes lahendatakse lisaks töövaidlustele ka muudes eluvaldkondades tekkinud vaidluseid. Tulenevalt eeltoodust on selge, et kohtumenetluse käigus on palju nüansse, mistõttu on pädeva õigusnõustaja kaasamine sellesse protsessi igati soovitatav.