Global menu

Our global pages

Close

Õigus olla mittekättesaadav – töötajate uus õigus?

  • Estonia
  • Other

27-04-2022

Viimasel ajal hoogustunud erinevate digitaalsete töövahendite kasutamine lihtsustab kaugtöövõimaluste rakendamist, kuid loob samas ka olukorra, kus töötaja on järjepidevalt tööandjale ja teistele töötajatele vaid mõne kliki kaugusel. See tekitab konflikti töötaja tegeliku vaba aja kasutamise võimalusega, mis omakorda kahjustab pikas perspektiivis töötaja töövõimet ja ka töötervishoidu ning -ohutust laiemalt. Selle probleeme tunnustamine on Euroopas viimas uue töötaja kaitseõiguse tekkeni.

Eurofondi uuringu kohaselt on kodus töötajate osakaal Covid-19 puhkemisest alates kasvanud peaaegu 30% ning uuringu teostajad ei prognoosi osakaalu vähenemist. Tõenäoliselt jääb osakaal Covid-19 kriisi lõppemisel samaks või kasvab isegi veelgi. Lisaks on uuringu raames leitud, et kodus töötavad töötajad teevad kaks korda suurema tõenäosusega tööd isikliku aja arvelt. Peaaegu 30% kodus töötajatest teevad iga päev või mitu korda nädalas tööd ka oma vabal ajal, samas kui kontoris töötajate seas on see protsent alla 5%. Sellel on aga selge negatiivne mõju töö- ja eraelu tasakaalule.

Eeltoodust nähtub, et kuigi kodus töötamine on pandeemia tingimustes olnud töötajate kaitsmiseks hädavajalik, on pikad töötunnid ja suured nõudmised toonud kaasa vaimse ja füüsilise tervise probleeme ning läbipõlemist.

Töötaja õiguste efektiivsemaks tagamiseks ning tööaja ja puhkeaja selgemaks eristamiseks on Euroopa Parlament võtnud vastu seadusandliku direktiivi algatuse, mis annaks kaugtööd tegevatele ja teistele töökeskkonnast eemal viibivatele töötajatele õiguse end väljaspool tööaega tööst välja lülitada. Euroopa Parlament leiab, et õigus olla mittekättesaadav peaks olema õigusaktiga sätestatud töötajate põhiõigus, mis annab töötajale õiguse loobuda töövälisel ajal, sh puhkuse ajal, tööülesannete täitmisest ning hoiduda tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, nagu telefonikõnedele, e-kirjadele või mistahes muudele sõnumitele vastamisest. Parlament on seisukohal, et liikmesriigid peavad rakendama meetmeid selleks, et võimaldada töötajal õigust kasutada. Töötajad peab olema kaitstud tööandja poolse diskrimineerimise või kritiseerimise eest, vallandamise või karistamise eest.

Nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik on vastavat õigust siseriikliku õiguse tasandil juba tunnustanud. Õigus olla mittekättesaadav on läbipõlemise vältimiseks ja tööelu tasakaalu edendamiseks sätestatud näiteks Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia ja Kreeka seadustes. Eelnimetatud liikmesriikide seadused kohustuvad üldjuhul ametiühingut ja tööandjat leppima kollektiivlepingus kokku selles, kuidas töötaja saab õigust kasutada. Itaalia seadusandja leiab, erinevalt Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa seadustest, et õiguse kasutamise tingimused tuleb sätestada iga individuaalse tööandja ja töötaja vahel sõlmitavas töölepingus. Prantsusmaal kohaldub kokkulepe kohustus ettevõtete osas, kus on rohkem kui 50 töötajat.

Ka teised liikmesriigid on näinud vajadust õiguse seaduses sätestamiseks. Näiteks on Iirimaa, Hollandi ja Portugali valitsused väljendanud selget kavatsust reguleerida töötaja õigus, olla töövälisel ajal mittekättesaadav, seaduses. Sõltumata seadusest, on paljud suurkorporatsioonid otsustanud õigust iseseisvalt töökorralduses rakendada.

Autotootja Volkswagen oli üks esimesi tööandjaid Saksamaal, kes otsustas kehtestada õiguse olla mittekättesaadav. Nimelt kehtestas tööandja juba 2011.a digitaalsete seadmete kasutamise korra, mis kohaldus kõikidele töötajatele, sõltumata sellest kas nad on kaugtöötajad või mitte. Korra kohaselt võisid juhid ja kõrgemad tehnilised eksperdid kasutada nutiseadmeid igal ajal, samal ajal kui muude töötajate ligipääs tööandja serverile oli keelatud alates 18.15 kuni 7.00. Töötajaid said kasutada küll tööandja poolt antud nutiseadmeid, kuid neil puudus ligipääs tööalasele postkastile, sõnumitele või videokõnedele. Kord võimaldas teha erakorraliste projektide korral erandeid, kuid seda üksnes töönõukogu nõusolekul (nt töötaja on kaasatud rahvusvahelisse projekti, millesse on kaasatud erinevates ajavööndites paiknevad töötajaid).

Samas autotootja BMW on otsustanud kasutada mõnevõrra leebemaid meetmeid. Nimelt on BMW sätestanud korra, mille kohaselt saavad töötajad leppida juhiga kokku ajavahemiku, millal nad on tööandjale töövälisel ajal kättesaadavad. Seejuures loetakse väljaspool tavapärast tööaega tehtud tööd ületunnitööks. 

Mõned tööandjad on võtnud kasutusele tarkvaralahenduse, mis kustutab automaatselt töötaja e-posti aadressile puhkuse ajal sissetulevad e-kirjad selleks, et tagada töötaja võimalus alustada pärast puhkust tööd nn „puhtalt lehelt“.

Kas selline õigus võiks tunnustamist leida ka Eesti siseriiklikus õiguses, sõltub ilmselt suuresti Euroopa Komisjonist, kuivõrd Eesti seadusandja ei ole näidanud üles suurt huvi sellise töötaja õiguse iseseisvaks reguleerimiseks. Kui Euroopa Komisjon peaks Euroopa Parlamendi algatatud direktiivi vastu võtma, siis tuleks direktiiv võtta üle ka Eesti siseriiklikkuse õigusesse.

Hetkel on kirjeldatud algatus alles algusfaasis. Ilmselt on menetluse arengute kohta juba peagi oodata täiendavat infot, mil saab selgemaks selle uue töötaja kaitseõiguse sisu ja kohaldamise tingimused.