Global menu

Our global pages

Close

PARE - inimõiguste järgimine

  • Estonia

    23-08-2017

     

    Inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja mitmekesisuspoliitika selgitamise kohustus

    Muu kui finantsteabe (ingl. k non-financial information)  avalikustamise kohustus põhineb raamatupidamisseadusel (RPS), millega võeti üle 22.10.2014 direktiiv 2014/95/EL (millega omakorda muudeti 26.06.2013 raamatupidamisdirektiivi 2013/34/EL [Direktiiv]). Direktiivi kohaselt muudab muu kui finantsteabe avalikustamine ettevõtete tegevust läbipaistvamaks, maandab jätkusuutlikkuse riskid, suurendab usaldust, aitab jälgida ettevõtjate tegevust ja mõju ühiskonnale.

    Kelle suhtes ning millal rakendub kohustus avaldada muud kui finantsteavet?

    Kohustus avalikustada majandusaasta aruandes muud kui finantsteavet kehtib alates 2016.  majandusaastast ja suurettevõtjate suhtes, mis on avaliku huvi üksused (s.o börsiettevõtted, krediidiasutused, kindlustusandjad, teatud majanduslike näitajatega juriidilised isikud, juriidilised isikud, milles riigil on enamusosalus jne) ning mille töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500.

    Konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad saavad avalikustada muud kui finantsteavet konsolideeritud aruandes.  

    Milline on avalikustatav „muu kui finantsteave“?

    RPS järgi peavad suurettevõtjad kirjeldama majandusaasta tegevusaruannetes ärimudelit, tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi. Avaldatav info peab selgitama, millised on ettevõtte tegevusega kaasnevad põhilised riskid väljatoodud valdkondades, samuti vajadusel ettevõtja äripartneritega, tarnijatega, alltöövõtjatega jne seotud riskid, mis hoolsusmeetmeid ettevõte rakendab riskide maadamiseks ning mis on ettevõtte tegevuse põhilised mitterahalised tulemusnäitajad. 

    Kui vastavad poliitikad ettevõttel puuduvad või neid ei rakendata, tuleb tegevusaruandes esitada argumenteeritud selgitus, miks neid põhimõtteid välja töötatud ei ole või miks välja töötatud poliitikat ei rakenda. Ettevõtte inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise jt poliitikad võivad sisalduda ettevõtte poolt rakendatavas ühingujuhtimise tavas või nt töökorralduse reeglites, millele tuleb siis tegevusaruandes viidata.

    Millist infot tuleb esitada inimressursi juhtimisest ja inimõiguste järgimisest?

    Direktiivi kohaselt võiks sotsiaalsetes ja inimressursi juhtimisega seotud küsimustes ettevõtte esitatav teave puudutada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks võetud meetmeid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide rakendamist, töötingimusi, sotsiaaldialoogi, töötajate teavitamis- ja nõustamiskorda, ametiühingute õiguste austamist, tööohutust ja -tervishoidu, dialoogi kohalike kogukondadega ja/või meetmeid, mida on võetud nende kogukondade kaitse ja arengu tagamiseks. Inimõiguste kaitse võitluse küsimustes võiks aruanne sisaldada teavet mehhanismide kohta inimõiguste kuritarvitamise vältimiseks.

    Lisaks koostab Euroopa Komisjon mittesiduvad suunised metoodika kohta, kuidas avaldada muud kui finantsteavet.

    Millest lähtuda inimõiguste järgimise alaste eeskirjade väljatöötamisel?

    Kuigi kohustus avaldada muud kui finantsteavet laieneb üksnes ülalnimetatud suurettevõtetele ning väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted on direktiivist väljas, on kohustus järgida inimõigusi kõigil ettevõtetel. Ettevõtjad peavad teadma, kuidas rakendada inimõiguste kaitse alaseid regulatsioone oma tööprotsessis.

    Lisaks EL ja riigisisestele regulatsioonidele sätestavad inimõiguste kaitsealaseid põhimõtteid rahvusvahelised raamistikud, nagu ÜRO ülemaailmne kokkulepe, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada” (UNGP), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised riikidevahelistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000, ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta jne.

    Raamistikud nagu UNGP ja ILO standardid kohustavad järgima minimaalseid inimõigusi – õigus kuuluda ja osaleda ametiühingutes, sunnitud tööjõu, alaealiste tööjõu kasutamise ning diskrimineerimise elimineerimine, õigus rahuldavatele töötingimustele. UNGP kohaselt peavad ettevõtted rakendama poliitikad inimõiguste järgimise kohustuse sätestamiseks, pidevalt rakendama hoolsusmeetmeid inimõiguste rikkumise riski tuvastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks, samuti inimõigustele mõju hindamiseks ning protseduurid rikutud inimõiguste eest kompensatsioonide tasumiseks. Kuigi nimetatud raamistikud ei ole õiguslikult otsekohalduvad, tunnistatakse neid kui autoriteetset mõõdupuud, mille järgi inimõiguste järgimist hinnata ning need võetakse üle ja sanktsioneeritakse siseriikliku õigusega. Lisaks võib inimõiguste mittejärgimisega kaasneda ettevõtte maine kahjustamise ja tarbijate poolt boikoteerimise risk ning ametiühingute poolt korraldatavad nn korporatiivsed kampaaniad, millega võivad kaasneda kaebused ja kahjunõuded pädevatele organitele, meedia ja füüsilised rünnakud ettevõtete, juhtliikmete ja vara vastu jne.

    Kuidas avaldada mitmekesisuspoliitikat?

    RPS järgi peavad väärtpaberiturul kaubeldavad ettevõtjad, kelle vähemalt kaks näitajat aruandeaasta bilansipäeval ületavad tingimusi: varad 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv 250, kirjeldama alates 2017. majandusaastast tegevusaruande hea ühingujuhtimise aruandes kõrgemates juhtorganites ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selgitada selle põhjuseid.

    Ettevõtte mitmekesisuspoliitikas kirjeldatakse nt selliseid aspekte nagu vanus, sugu, või hariduslik ja ametialane taust.

    Ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete pädevuse ja seisukohtade mitmekesisus võimaldab nende organite liikmetel konstruktiivselt kritiseerida juhtkonna otsuseid ning olla avatum uudsetele ideedele, vähendades rühmamõtlemise tekkimist.

    Kuidas saavad ettevõtjad ennast ette valmistada?

    Seoses muu kui finantsteabe avalikustamise kohustusega soovitame:

    • Tuvastada, kas ettevõte kuulub suurettevõtete hulka, millele uued RPS nõuded laienevad. Kui jah, siis tuvastada, kas muud kui finantsteavet juba avalikustatakse kontserni tasemel;
    • Võttes aluseks rahvusvahelised standardid ning EL ja siseriiklikud regulatsioonid, kaardistada põhilised riskid, millega ettevõte puutub kokku inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgmise valdkonnas, sh ettevõtte äripartnerite tasemel;
    • Kontrollida, kas ettevõttel eksisteerivad eeskirjad vastavatele riskidele reageerimiseks, vajadusel neid täiendada;
    • Kontrollida, kas ettevõttel on väljatöötatud mitmekesisuspoliitika ning kui tõhus ta on erineva taustaga spetsialistide värbamiseks;
    • Konsulteerida küsimuste korral spetsialistidega.

     

    Disclaimer

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Print Friendly and PDF
    Register to receive regular updates via email.