Global menu

Our global pages

Close

Piiriülene kaugtöö

  • Estonia

    23-08-2017

    Kaugtöö on hea näide, kuidas infotehnoloogia areng võimaldab distantsilt töötada, nt kodust. Pole erakordne ka olukord, kus töötaja elab püsivalt ühes riigis ja teeb kaugtööd teises riigis asuva tööandja kasuks.

    Kuidas määratleda töö tegemise koht?

    Töö tegemise kohast sõltuvad kohalduv õigus, töölähetus, töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, maksude tasumise kohustus ning sotsiaalkindlustuse asukoht.

    Töölepingu seadus määratleb kaugtöö kui töötamise väljaspool töö tegemise kohta. Euroopa tööturu osapooled sõlmisid 16.07.2002 kaugtööd käsitleva raamlepingu, mille art 2 määratleb kaugtöö laiemana, sätestades, et kaugtöö on selline töö, mida tehakse tavakorras väljaspool tööandja asukohta. Selline laiem definitsioon võimaldab leppida töölepingus kokku, et töötaja teeb kaugtööd väljaspool tööandja asukohta, nt teises EL riigis, mis on samas töö tegemise kohaks ja töötaja püsivaks elukohaks.

    Kuidas mõjutab kaugtööd ajutine töötamine tööandja asukohas?

    Kaugtöö puhul tuleb ette, et töötajal on vaja käia tööandja asukohas, nt koosolekutel, üritustel, aru andmas jne. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud kaugtöö tegemise koht ehk töötaja koduriik, siis reisimine teise riiki tööandja asukohta võib olla töölähetus koos kaasneva kohustusega tasuda päevaraha ja kulud eeldusel, et töölepingule kohaldub Eesti õigus.

    Samas, kui töölepingus on kaugtöö tegemise kohaks kokku lepitud töötaja koduriik, kuid tegelikult töötab töötaja pikemat aega tööandja asukohas teises riigis, võib juhtuda, et töötaja muutub lähetatud töötajaks direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 (3) b tähenduses. Siis tuleb töötajale tagada minimaalsed tööandja asukohariigis kehtivad töötingimused ja jälgida direktiiviga 2014/67/EL kehtestatud täiendavaid meetmeid lähetatud töötajate õiguste tagamiseks. Eestis tuleb vastavalt juhinduda Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest.

    Milline õigus kohaldub kaugtööle?

    Mitme riigi õiguse kollisiooni korral sätestavad lepingule kohalduva õiguse Rooma I määrus nr 593/2008 ja EL väliste suhete korral rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS).

    Rooma I määruse art 3 sätestab võimaluse valida kohalduv õigus, nt et töölepingule kohaldub tööandja asukoha riigi õigus. Siiski ei tohi töölepingu puhul õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse sotsiaalne kaitse ja tagatised. Seetõttu ei vabasta valitud kohalduv õigus pooli kohustusest täita lepingu täitmise riigi õigusnormide imperatiivseid sätteid. Sama tuleneb REÕS § 35 lg-st 1.

    Kõrvalekaldumatud sätted, mida tuleb järgida piiriülese kaugtöö puhul on töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, töötasu alammäär, puhkus jmt. Seega, kui töötaja asub Eestis ja tööandja teises EL riigis, siis peab tööandja looma ja tagama tervisele ohutu töökeskkonna (töökoha sisustamine, töövahendite seisukord, esmaabivahendid, ohualad, valgustus jmt). Arusaadavalt on töötaja kodus selliste tööandja kohustuste täitmine keeruline.

    Kaugtöö korral peab tööandja ka pidama tööajaarvestust, arvestama töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja –ajast. Ilmselgelt on tööandjal keeruline sel juhul töötajat juhtida ja kontrollida, mistõttu töölepingu ettevalmistamisel peaks kirjeldatud küsimustele eraldi tähelepanu pöörama.

    Kui pooled ei määra töölepingule kohalduvat õigust, siis Rooma I määruse art 8 järgi kohaldub selle riigi õigus, kus töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd, mis kaugtöö puhul on töötaja koduriik. Sama sätestab ka REÕS § 35 lg 2 p 1.

    Millise riigi kohus lahendab vaidlusi?

    Kohtualluvust EL piiriülestes tsiviilvaidlustes reguleerib Brüssel I määrus (määrus (EL) nr 1215/2012). Määruse art 21 järgi saab töötaja tööandjat hageda tema alalise asukoha liikmesriigis või muus riigis, kus või millest töötaja tavapäraselt täidab või viimati täitis tööülesandeid.

    Määruse art 22 järgi saab tööandja töötajat hageda ainult tema alalise asukoha riigis.

    Seega, peab tööandja piiriülese kaugtöö puhul arvestama, et töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse töötaja alalise asukoha riigi kohtutes.

    Kes ja kus maksab tulu- ja sotsiaalmaksu?

    EL-s puuduvad ühtsed reeglid tulumaksu kohustuse koha määramiseks, kui töötaja saab tulu tööst mitmes riigis. Tuleb uurida konkreetse riigi tulumaksuregulatsioone ja topeltmaksustamist välistavaid lepinguid.

    Eesti residendist töötaja peab maksma Eesti tulumaksu kogu maailmas teenitud tulult. Töötaja on Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Näiteks, kui töötaja elukoht on Eestis, siis on ta Eesti resident ka siis kui viibis Eestis ainult 50 päeva. Kui töötaja elukoht ei ole Eestis, siis tuleb välja arvestada Eestis viibitud päevade arv. Võimalik, et kui isik viibib välisriigis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul rohkem kui 183 päeva, siis loeb ka see välisriik teda enda maksuresidendiks ja soovib tulu maksustada. Olukorra vältimiseks, kus mitu riiki loevad sama töötaja enda residendiks, sõlmitakse riikide vahel topeltmaksustamise lepinguid. Kui töötaja tegevuse tõttu tekib teise EL riigi tööandjal Eestis püsiv tegevuskoht, nt töötaja turustab kaugtöö raames tööandja tooteid või tegutseb müügiagendina, siis maksustab Eesti tulumaksuga kogu püsiva tegevuskoha poolt Eestis teenitud tulu.

    Sotsiaalkindlustust EL tasandil reguleerivad põhimäärus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta nr 883/2004 ja rakendusmäärus nr 987/2009. Põhireegel on, et töötajale kohaldub selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab (põhimääruse art 11 (3) a). Samas, kui töötaja teeb tööd kahes riigis, millest märkimisväärse osa (s.o vähemalt 25% tööajast või saadavast tasust) ta teeb oma koduriigis, kohaldub töötaja koduriigi sotsiaalkindlustussüsteem (põhimääruse art 13 (1) a, rakendusmääruse art 14 (8)). Ehk kui töötaja teeb kaugtöö korras oma koduriigis vähemalt 25% tööst, siis sotsiaalkindlustust saab töötaja koduriigis. Kuni 2-aastane töötamine teises riigis kohalduvat sotsiaalkindlustussüsteemi ei muuda. Ajaks, millal töötaja täidab töölähetuses või lähetatud töötajana tööülesandeid teises EL riigis, nt tööandja riigis, tuleb töötajale taotleda Sotsiaalkindlustusametis vorm A1, mis kinnitab, et töötaja on kindlustatud Eestis.

    Eestis on tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus tööandjal. Mitteresidendist tööandja, kes maksab Eesti töötajale töötasu piiriülese kaugtöö eest, peab ennast tööandjana registreerima Maksu- ja Tolliametis ja täitma deklareerimis- ja maksukohustusi. Välisriigis tööandjana maksukohustuste täitmisega seonduvat tuleb uurida kohaliku maksuhalduri käest.

    Immigratsiooniõiguse piirangud

    EL liikmesriigi kodanik võib Eestis elada ja töötada ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud. Seega, teise EL riigi töötajal, kes teeb kaugtööd Eesti tööandja kasuks oma koduriigist ega viibi Eestis järjest üle 3 kuu, puudub kohustus elamisõigust Eestis registreerida.

    Disclaimer

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Print Friendly and PDF
    Register to receive regular updates via email.