Global menu

Our global pages

Close

Plokiahela tehnoloogia hakkab raputama turge väljaspool rahandust

  • Estonia
  • General

01-10-2018

Virtuaalraha ja selle aluseks oleva tehnoloogia (plokiahel) kiire kasv on leidnud ulatuslikku tunnustust tänu eelistele, mida nad pakuvad finantsteenuste sektorile, ent samas on nii virtuaalrahal kui ka plokiahelal potentsiaali hakata avaldama märkimisväärset mõju kommertstegevuse kõikides valdkondades, sh kaubandus- ja tööstussektoris. Paraku on oluline osa antud tehnoloogiaga kaasnevast jäänud tagaplaanile ning kui räägitakse plokiahelast, siis tegelikult keskendutakse virtuaalrahale, mis on plokiahela üheks (aga kaugeltki mitte ainsaks) väljundiks. Suuremat osa ühiskonnast virtuaalrahaga seonduvad teemad ei innusta, kuna küllaltki laialt on levinud (konservatiivne) arvamus, et raha emiteerimisega peaks siiski tegelema riik (keskpank) mitte erasektor. Eelnevast tuleneb, et kui teema pälvib ka tähelepanu, siis paljuski negatiivses valguses, seda enam, et ka finantssektori regulaatorid suhtuvad virtuaalrahaga seonduvatesse tegevustesse suure ettevaatlikkusega.

Plokiahel ei peaks teemana piirnema üksnes diskussioonidega, kas traditsiooniline raha võiks olla asendatav millegi muuga või mitte. Plokiahela tehnoloogia omab potentsiaali leida üha laiemat kasutust tarneahela juhtimises. Samas, nagu iga uuenduse puhul, peab arvestama sellega seotud eeliste ja kaasnevate riskidega.

 

Mis on plokiahel?

Plokiahel on teatud liiki hajusandmebaasi tehnoloogia.

Hajusandmebaas on andmebaas, mida peavad, kontrollivad ja uuendavad kõik sellele juurdepääsu omavad kasutajad (kes üheskoos moodustavad kasutajate võrgustiku). Ühe keskse kasutaja asemel, kes omab õigust andmebaasis kajastatud tehinguid lubada, on see õigus antud kõigile võrgustiku kasutajatele. See tähendab, et ainult siis, kui võrgustiku kasutajate vahel valitseb konsensus, kajastatakse tehingud andmebaasis automaatselt. Iga tehing ehk andmebaasi kanne (mida pole võimalik muuta ega kustutada ilma võrgukasutajate enamiku konsensuseta) on seotud sellele eelneva tehinguga, ning kokku moodustavad need krüpteerimise (sisuliselt kodeerimise) teel tagatud sündmuste ja tegevuste ahela, mille tulemusel tekib turvaline ja enesekontrolli süsteemi sisaldav tehingute andmebaas.

Kõlab esmapilgul keeruliselt, aga plokiahela ülesehitus on suhteliselt hõlpsasti arusaadav kõikidele, kes on kunagi mänginud doominot. Plokiahel on visuaalselt kujutatav kui doominoklotside rivi, kus iga klots on seotud nii endale eelneva kui järgneva klotsiga (sh sama väärtusega klotsiotsad on kohakuti) ning rivi keskel oleva klotsi asendamine teistsuguse klotsiga ei ole põhimõtteliselt võimalik ilma, et ahel sellega katkeks.

 

Millised on plokiahela plussid tarneahela juhtimisel?

Plokiahelal on terve rida atraktiivseid ja tarneahela juhtimise kontekstis potentsiaalselt väärtuslikke omadusi. Eriti ilmekalt avaldub see siis, kui plokiahelat rakendatakse koos teiste murranguliste tehnoloogiatega, nt asjade internetti ühendatud seadmete (IoT – i.k. internet of things) ja masinõppega. Põhimõtteliselt saab plokiahel pakkuda tarneahelale järgmist.

  1. Andmete ja informatsiooni reaalajas edastamist kõigile tarneahela võrgus olevatele kasutajatele. Kui tarneahela plokiahelasse tehakse uus muudatus, näiteks selle kohta, et kaup on esimese tasandi tarnija juurest teele läinud, saavad kõik võrgukasutajad sellest teada reaalajas, ilma et peaksid ootama mõne (või mitme) võrgustikus seni tavapäraselt kasutatud kanali kaudu saadetava saatelehe saabumist.
  2. Täpset ja turvalist teabeedastust tarneahela kasutajate vahel. Erinevalt traditsioonilistest andmevahetussüsteemidest, mis tuginevad andmete turvalisel edastamisel välistele süsteemidele, annab plokiahelale omane automaatne krüpteerimine, mille abil iga ahelas toimuv muudatus teostatakse, automaatselt igale tehtud muudatusele turvalisuse ja autentsuse.
  3. Tarneahelas osalevatele ettevõtetele ja klientidele, lõppkasutajatele ning tarneahela kaudu pakutavate toodete ja teenustega seotud kolmandatele isikutele (nt reguleerivatele asutustele) suuremat läbipaistvust. Nii on ahelale juurdepääsu omavatel isikutel võimalik teoreetiliselt jälgida ja kontrollida kaupade liikumist ja käitlemist, (näiteks) liikumist komponentide tootmise etapilt koosteetapile, sealt edasi ladustamisele, pakkimisele, tarnimisele ja müügietapile. Nii saavad tootjad kiiresti defektsete komponentide allika üles leida, jaemüüjad (ja potentsiaalsed tarbijad) kontrollida nende poolt müüdavate (või ostetavate) toodete koosseisu ja päritolu ning regulaatorid saavad vaevata tuvastada tarnitavate toodete ja teenuste vastavuse neile kehtestatud standarditele.

 

Plokiahelaga seonduvad riskid

Siiski ei maksa unustada, et plokiahela kasutamine tarneahela juhtimises sisaldab riske, mis vajavad õiguslikku maandamist, näiteks:

  1. kuivõrd võib usaldada plokiahela tehnoloogial toimiva tarneahela läbipaistvust;
  2. kuidas üldse hallata sellise keerukusega IT-projekti;
  3. kuidas tagada kõikide tarneahela osaliste ning nende poolt kasutatavate süsteemide ja seadmete koostoimimine;
  4. kuidas maandada riske ja vastutust (nt kes vastutab, kui mõni ahelas osalev ettevõtja jätab oma seademetel tarkvara uuendamata);
  5. kas ja millist turvalisust pakub plokiahel võrreldes traditsiooniliste infovahetussüsteemidega;
  6. kuidas on tagatud andmekaitsereeglite täitmine;
  7. kui tõhusalt toimib võrgustiku kasutajate seisukohast infovahetus plokiahela tehnoloogial toimiva tarneahela kasutajate vahel, sh milliseid olulisi ressursse on tarvis täielikult väljaarendatud plokiahela ülalhoidmiseks ja laiendamiseks.

Disclaimer

This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

< Go back

Print Friendly and PDF
Register to receive regular updates via email.