Global menu

Our global pages

Close

Tervishoiu rahastamise seaduslikkus küsimärgi all

  • Estonia

    01-09-2015

    24. august 2015

    Euroopa Komisjon menetleb Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu kaebust riigihaiglatele ebaseadusliku riigiabi andmise kohta. Menetluse lõpptulemus on veel teadmata, kuid juba on selge, et tervishoiu rahastamises esinevad märkimisväärsed probleemid. Ka Euroopa Komisjoni esmane arvamus viitab, et Haigekassapoolse rahastamise näol võib tegemist olla (ebaseadusliku) riigiabiga. Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, kes esindab ja nõustab Euroopa Komisjoni menetluses Eesti Eratervishoiuasutuste Liitu leiab, et lõppkokkuvõttes võib senine ebaseaduslik praktika meile kõigile äärmiselt kalliks maksma minna.

    Haigekassa jagab igal aastal tervishoiuasutustele ravi rahastamise lepingutega kopsakaid rahasummasid. Ravi rahastamise lepinguid sõlmides ning toetusi jagades on Haigekassa aastaid automaatselt eelistanud haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid haiglaid, s.o riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega haiglaid. See aga on kaasa toonud pikalt kestnud tragikoomilise olukorra, kus toetussummasid võivad saada kehvemat kvaliteeti ning kõrgemat hinda pakkuvad tervishoiuteenuste osutajad, samas kui kvaliteetsemat teenust ning odavamat hinda pakkuvad haiglad on toetuste saajate hulgast automaatselt välja jäetud või on oluliselt kehvemal positsioonil. Olukorra muudab veelgi absurdsemaks see, et lisaks kindlate haiglate eelistamisele toetussummade jagamisel, on raha jagamise põhimõtted ka eelistatud haiglavõrgu arengukava haiglate osas täielikult läbipaistmatud ning rahastamisotsused tunduvad sageli olevat tehtud Haigekassa suvaotsuse alusel. Eelviidatud probleemidele on varem tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui Konkurentsiamet, kuid rahastamissüsteem on jätkuvalt muutmata. Ka Haigekassa enda poolt tellitud audiitor- ja konsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers 2014. aastal valminud analüüsis tõdeti, et Haigekassa hinnamudel on läbipaistmatu. Samale arvamusele on esialgselt jõudnud ka Euroopa Komisjon, kes on seadnud rahastussüsteemi seaduslikkuse kahtluse alla ja saatis Eesti Vabariigile tosina lehekülje pikkuse täiendava küsimustiku. Küsimustiku sisu ja üldist tonaalsust arvestades on tõenäoline, et juhul kui riik ei esita läbimõeldud, adekvaatseid ja ammendavaid põhjendusi rahastamispõhimõtete kohta, ei õnnestu tal Euroopa Komisjoni kahtlusi hajutada.

    Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt on igasugune liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutav konkurentsi kahjustav riiklik abi keelatud. Selleks, et riigiabi andmine oleks üksikul erandjuhul lubatud, tuleb kavandatavast abi andmisest Euroopa Komisjoni enne riigiabi andmist teavitada, mille järel otsustab Euroopa Komisjon igal üksikjuhtumil eraldi, kas riigiabi andmine oleks lubatud.

    Pole välistatud, et aastate jooksul makstud hüvitiste näol on olnud tegemist riigiabiga Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikli 107 lg 1 tähenduses ning hüvitiste maksmine ei ole olnud kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate reeglitega ja põhimõtetega. Kui eeltoodu leiab Euroopa Komisjoni poolt kinnitust, tuleb ebaseaduslik riigiabi koos intressidega tagasi maksta. Arvestades Haigekassa hüvitiste suurust ning võimaliku ebaseadusliku praktika pikkust, on tegemist kolossaalsete summadega, mis võivad ulatuda lausa miljarditesse eurodesse.

     

    Disclaimer

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Print Friendly and PDF
    Register to receive regular updates via email.