Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine aitab kaasa töötaja tõhusamale kaitsele

• Estonia

• General

02-01-2019

Alanud aastast kehtib uuenenud töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS), mille eesmärgiks on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Uued nõuded suunavad tööandjat mõtlema senisest enam ohutu töökeskkonna peale konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt, pakkudes seeläbi töötajale tõhusamat kaitset vahetut mõju omavate ohtude eest.

Tööandja tegevus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel muutub eesmärgipärasemaks

Alates 2019.a kohustub tööandja saatma töötaja tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning korraldama töötaja tervisekontrolli senisest pikema, neljakuulise tähtaja jooksul töötaja tööle asumisest. Teatud ohuteguritega kokku puutumisel, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, kohustub tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli juba enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet. Sellise tervisekontrolli eesmärgiks on veenduda, kas töötaja üleüldse sobib sellistel tingimustel töötama. Ettevõtte spetsiifika senisest laiaulatuslikum arvesse võtmine toob loodetavasti kaasa tervisekontrolli kvaliteedi märgatava paranemise. 

Lisandub psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste, mis hakkab asendama seni kehtinud psühholoogilisi ohutegureid

Uue kontseptsiooni kasutuselevõtmise eesmärgiks on pakkuda töötajale veelgi laiaulatuslikumat kaitset töökeskkonnas esinevate ohutegurite eest. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse psühholoogiliseks ohuteguriks monotoonset või töötaja võimetele mittevastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist üksinda töötamist ning muid psühholoogilist seisundit mõjutavaid tegureid. Uuenenud seadus laiendab mõistet oluliselt, hõlmates lisaks eelnevatele teguritele ka õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdse kohtlemise, kiusamise ja ahistamise, muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mh põhjustada tööstressi.

Tööandja kohustub seejuures ennetama ja leidma lahendusi psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju maandamiseks. Võimalikud abinõud sellise mõju maandamiseks on näiteks töökorralduse ja töökoha seadmine töötajale sobivamaks, töökoormuse optimeerimine, tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvestatavate vaheaegade pakkumine ning ettevõtte töökeskkonna, sh kolleegidevaheliste suhete parandamine. Lisaks võivad asjakohasteks meetmeteks olla töötaja teavitamine ja koolitamine ning vajaduse korral töötajale psühholoogilise nõustamise võimaldamine.

Praktikas tähendab eeltoodu seda, et tööandjatel tuleb üle vaadata töökeskkonna kohta koostatud riskianalüüs ning täiendada seda vastavate psühhosotsiaalsete ohutegurite ulatuses.

Uuenenud TTOS annab tööandjale esmakordselt mõjusa vahendi töötaja mõjutamiseks, kui töötaja ei täida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid või rikub neid teadlikult

Seni kehtinud töölepingu seaduse kohaselt sai tööandja nõuete rikkumisele reageerida üksnes hoiatusega, millele võis järgneda töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Uuenenud TTOS-iga lisandub veel ka võimalus leppida kokku leppetrahvis juhul, kui pooled ei pea kinni töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest. Hetkel kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on töötajaga kokku lepitud leppetrahvid tühised, v.a kui need on sõlmitud ärisaladuse hoidmise kohustuse, konkurentsipiirangu, tööle asumise kohustuse või töölt omavoliliselt lahkumise keelu rikkumise juhuks.

Leppetrahvi kohaldamine töötaja rikkumisele eeldab, et tööandja on järginud omaltpoolt kõiki töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, sh hinnanud töökeskkonna võimalikke riske, juhendanud töötajat ning korraldanud talle asjakohase väljaõppe. Lisaks ei saa töötaja rikkumisele järgneda kohe leppetrahvi kohaldamine, vaid tööandja peab olema töötajat eelnevalt rikkumise eest hoiatanud ning mh korranud töötaja juhendamist ja väljaõpet. Alles pärast nimetatud eelduste täitmist saab tööandja kohaldada rikkumisele leppetrahvi.

Olulist tähtsust omab ka see, et leppetrahvi saab rakendada üksnes siis, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjel tekkis oht töötaja tervisele, nt tööõnnetuse oht. Eelnevast nähtub, et leppetrahvi ei saa rakendada mitte igasuguste töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumiste eest, vaid tegemist peab olema tõsise rikkumisega, mis seab ohtu töötaja elu ja tervise. Nii annab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimise võimalus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise tagamiseks tõhusa meetme just ehitus- ja tööstussektoris tegutsevatele tööandjatele.

Leppetrahvi kokkuleppe kirjutamist tasub alustada ohtude kaardistamisest, mis kõige enam võivad mõjutada töötaja tervist. Leppetrahv peab olema sätestatud nii töötajale kui tööandjale, kokkuleppes ei saa olla nii, et trahv on määratud ainult töötajale. Leppetrahvi suuruseks võib olla näiteks töötaja kuupalk. Iga rikkumise korral on võimalik rakendada ka väiksemat trahvimäära (seda tulekski iga rikkumise korral eraldi vaadata), kokkuleppes tuleb kirja panna maksimum, mis oleks mõlemale poolele mõjuv.

Tööandja ei pea uuenenud korra järgi esitama Tööinspektsioonile raporteid kergemate tööõnnetuste kohta

Seni kehtinud TTOS-i kohaselt kohustus tööandja koostama tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta raporti ning esitama selle nii kannatanule kui ka Tööinspektsioonile. Seaduse muutmisel ei pea tööandja raportit koostama juhul, kui tegemist on tööõnnetusega, mis ei lõppenud töötaja töövõimetusega, raske kehavigastusega või surmaga. Tööandjale jääb endiselt kohustus registreerida ja uurida kergemaid tööõnnetusi, kuid ta ei pea koostama uurimisraportit.

Seadusemuudatusega mitmekordistatakse tööandja rikkumistele kohaldatavaid trahvimäärasid

Seni kehtinud seaduse kohaselt võis Tööinspektsioon võtta tööandja väärteo korras vastutusele töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, määrates rahatrahvi kuni 2600 eurot, ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise eest, määrates rahatrahvi kuni 2000 eurot. Uuest aastast saab tööandja rikkumistele kohaldada aga kuni 32 000 eurost rahatrahvi. Seega on uued trahvimäärad üle kümne korra suuremad kui seni kehtinud seaduses sätestatud määrad.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumistega kaasnevad kriminaalkaristused jäävad TTOS-is kehtima muutmata kujul.

Nimetatud seaduse muudatused, eelkõige just nõuete muutmine sõltuvaks konkreetsest tööandjast ja tema tegevusalast, peaks tõstma nõuete täitmise kvaliteeti ning seeläbi soodustama töötajale ohutu töökeskkonna loomist. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist, soovitame vaadata üle olemasolevad töökeskkonna riskianalüüsid ning neid vajadusel täiendada. Samuti soovitame tööandjatel kaaluda leppetrahvi kohaldamist tööohutuse tõstmisel.

• Tambet Toomela
• Partner
• +372 622 9990
• +372 622 9990

• Erika Tuvike
• Associate
• +372 622 9990
• +372 622 9990

• Artjom Luik
• Senior Associate
• +372 622 9990
• +372 622 9990

< Go back