Global menu

Our global pages

Close

Kuidas rahvusvahelistes lepingutes oma õigusi kaitsta? Kes vastutab?

  • Estonia
  • General

11-10-2018

Mõelge hetkeks, kui tihti saate lepinguprojekti oma välismaiselt äripartnerilt ning kui sagedasti analüüsite hoolega läbi vaidluste lahendamise klausli? Kas mõtlete vaidluse lahendamise viisi kirja pannes vaid konkreetsele lepingule või tarneahelale laiemalt?

Oletame, et võidate mahuka hanke Ukrainas, mille taga on veelgi suurem projekt väärtuses mitukümmend miljonit eurot. Oma kasumi suurendamiseks otsustate tellida materjali ja ka tööd Indiast. Kõik läks kenasti, kaup sai tähtaegselt valmis ja sai ka õigeaegselt Ukrainasse tarnitud.

Aasta aega hiljem aga Ukraina hankija taganeb teiega sõlmitud lepingust, nõuab makstud tasu tagasi, ning lisaks esitab üüratu kahju- ja leppetrahvinõude. Nimelt, selgus, et ka India tehas soovis oma kasumit suurendada ning valmistas tooted kordades odavamast materjalist.

Eeldatavasti olete nõustunud Ukraina hankelepingus sisaldunud kokkuleppega allutada vaidlused Ukraina Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtule. India tehasega jäi aga üldse kirjalik leping sõlmimata.

Hankija nõudel mõistab Ukraina Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu poolt nimetatud kohalik vahekohtunik teilt välja kogu projekti maksumuse ja osapooltele kaasnenud kulud. Vahekohtunik ei ole ilmselgelt erapooletu ning soovite vahekohtuotsuse vaidlustada. Hankelepingus sisaldub aga lisaks ka Ukraina kohtu pädevus vahekohtuotsus üle vaadata ning Ukraina kohus leiab, et vahekohtuotsus on kehtiv. Kuna kogu kahju tekkis India tehase tõttu, soovite suunata oma nõude India ettevõtte vastu. Kokkuleppe puudumise tõttu ei jää aga muud üle kui otsida õiglust India kohtutest. India kohus, kasutades ära võimalust enda tehast kaitsta, leiab, et kasutatud materjalil ei olnud midagi häda. Selle aja peale kui jõuate selle otsuse edasi kaevata, on hankija alustanud Eestis juba täitemenetlust ja terendamas on pankrot.

Kirjeldatud olukorda oleks olnud võimalik vältida kui oleksite sõlminud nii Ukraina hankijaga kui ka India tehasega vahekohtukokkuleppe lahendada vaidlused neutraalses vahekohtus ja neutraalse kohtu järelevalve all. Tõenäoliselt oleksid viidatud kaks menetlust liidetud, tänu millele oleks materjali mittevastavuse tuvastamisel langenud vastutus edasi tehasele. Juhul, kui oleksite valinud vahekohtuniku, kes on selles valdkonnas kogenud, oleks otsuse tegemisel arvesse võetud just sellele tööstusele omapärast riskide jaotust ning teie vastutust sealjuures piiratud. Lisaks oleks vahekohtuotsuste täitmine alanud üheaegselt, tänu millele oleksite saanud rahuldada hankija nõuded hoopis tehase varade arvelt.

Rahvusvahelises kommertsarbitraažis on rakendatav group of companies doctrine, mis võimaldab vastutusele võtta ka lepingu pooleks mitteolevad grupi teised ettevõtted. Seega, sõltuvalt kohalduvast õigusest tuleb arvestada riskiga, et lepingulised nõuded esitatakse ka emaettevõtte vastu, kel on „sügavamad taskud“. Teiselt poolt, kui teiseks lepingupooleks on tütarettevõte, võib probleemide ilmnemisel tekkida võimalus nõuete esitamiseks hoopis emaettevõtte vastu.

Miks allutatakse rahvusvahelised lepingud vahekohtule? Põhjuseid on mitmeid. Näiteks menetluse konfidentsiaalsus, kiirus, paindlikkus ja kindlasti neutraalsus. Eelduslikult mõlema lepingupoole siseriiklik kohtumenetlus soosib oma poole ettevõtet. Eelis võib seisneda keeles, õiguskultuuris ja välistada ei saa ka korruptsiooni.

Kuidas sõlmida vahekohtukokkulepet? Vahekohtute institutsioonid on välja töötanud näidissõnastused, mille abil saab valida just konkreetse institutsiooni ja viimase reeglid. Samas tuleb tähelepanu pöörata, et näidissõnastus ei sisalda kõiki vahekohtukokkuleppe elemente. Seda seetõttu, et institutsioonid ei saa poolte eest valida ega anda soovitusi näiteks selle kohta, millises keeles peaks menetlus toimuma, millise kohtu pädevusse anda vahekohtuotsuse vaidlustamine, mitu vahekohtunikku peaksid pooled valima jne.

Tavaliselt on vaidluse tekkimisel kompromiss mõlema poole jaoks kõige odavam ja kiirem lahendus. Juhul, kui vahekohtukokkulepe on ilmselgelt defektne või kui valitud kohus on erapoolik ei pruugi lepingurikkumises olev pool üldsegi kompromissist huvitatud olla. Seega võib ebaõnnestunud vaidluse lahendamise klausel kahjustada muu hulgas ka läbirääkimiste positsiooni.

Kes vastutab?

Juhatuse liikme vastutuse regulatsiooni järgi peab juhatuse liige olema lepingute sõlmimisel piisavalt informeeritud ning tegutsema ettevõtte riskide maandamisel piisava hoolsusega.

Vahekohtukokkulepete sõlmimisel on aga mitmeid spetsiifilisi aspekte, mille juures tuleks abi küsida õigusnõustajalt. Sel viisil maandab juht nii ettevõtte kui ka enda isiklikke riske.

Disclaimer

This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

< Go back

Subscribe to Estonian ebriefings