Global menu

Our global pages

Close

BREXIT: Kas Brexit toob kaasa finantsettevõtete võidujooksu mandrile?

  • Estonia
  • General

26-09-2018

Londoni ametnikud on terve suve hoolega töötanud, et parlamendi puhkuse ajal valmistada ette võimalikult palju õigusakte juhuks, kui tõeks saab kõige mustem stsenaarium – kokkuleppeta Brexit. Ja põhjust selleks hirmuks on rohkem kui varem, sest augusti alguses tegi EL Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier kahekümnes suuremas EL liikmesriikide ajalehes avalduse, et brittide Brexiti valge raamatu peamised nõudmised on EL-i aluspõhimõtetega ületamatus vastuolus. Selle vältimiseks paistab brittidel seega ainsaks võimaluseks olevat oma seisukohtadest taganeda, sest märtsikuine tähtaeg jõuab juba liiga lähedale ning on palju loota, et EL ise oma nõudmistest loobuks. Kokkuleppeta Brexiti tagajärjeks oleks aga hävitav segadus ja bürokraatia UK finantssektorile.

Tõenäoliselt tuli Barnier’ tugev avaldus vastulausena UK läbirääkijate poolt 1. augustil esitatud ultimaatumile, et Londoni finantsettevõtetele peab säilima võimalus ka pärast Brexitit samamoodi EL-i majandusruumis tegutsemist jätkata, vastasel juhul hakkab UK piirama EL-i majandushuve oma territooriumil. See mõjutaks aga ainuüksi juba 7000 UK-s tegutsevat Euroopa investeerimisfondi.

Brexiti-järgsete seadusemuudatuste peamine eesmärk on muuta üleminek võimalikult sujuvaks, viies samal ajal kontrolli UK kätte tagasi. Ka seadusandluse eest hakkab UK taas ise vastutama, kuigi on eeldatav, et mingid tehnilised standardid võetakse EL õigusest üle. Valge raamat pakkus välja, et kummalgi poolel peaks olema õigus ise teha otsuseid ligipääsu kohta enda turule ning sõlmitav kahepoolne raamistik peaks looma aluse suhte toimimiseks ning koostöö edendamiseks.

Britid on väljendanud pahameelt, et varasemalt soovitud vastastikuse tunnustamise režiim, mis oleks võimaldanud ettevõtetel sisuliselt samamoodi edasi tegutseda, on nüüd asendunud võrdväärsuse süsteemiga. Samasugune kord kehtib kõigile kolmandatele riikidele ja tähendab, et ükshaaval otsustatakse, kas vastavad regulatsioonid on EL-i omadega võrdväärsed või ei. Soov turul tegutsemist samadel alustel jätkata tähendaks UK jaoks seda, et Euroopa Komisjon nõuaks EL-i ja UK seaduste täielikku ühtsust. Selle tulemusena aga saaks UK võime siseriiklikult ise seadusi kujundada tugeva hoobi.

Samas on ettevõtted oma positsiooni osas ebakindlad. Varasemalt on spekuleeritud, et finantsteenuste sektoris võib Brexitist saada teiste riikide jaoks võimaluste allikas – on suur tõenäosus, et mõned kolivad Londonist ära või liigutavad vähemalt oma divisjone, et saada oma teenustele vaba ligipääs mandri-Euroopale. Viimase uudisena on näiteks Deutsche Bank viinud oma kliiringu Frankfurti, säilitades muu tegevuse ja töökohad siiski veel Londonis. Samas on praegu veel ebaselge, kas EL tunnustab Eurokliiringu keskseid vastaspooli UK-s. Kuigi varasemad prognoosid on olnud oluliselt tumedamates toonides, ennustatakse siiski, et Londoni City’s kaob 5000-13000 töökohta.

Väga oluline on finantssektori jaoks ka passporting’u tulevik, sest võimalus vaid ühe EL-i liikmesriigi lubadega teistes liikmesriikides finantsasutuste filiaale asutada või piiriüleselt finantsteenuseid pakkuda, on ühtse turu üks suurimaid boonuseid, võimaldades vältida suurt hulka bürokraatiat. Ei UK valge raamat ega 19. juulil avaldatud Euroopa Komisjoni teatis ei näe aga lootust süsteemi taasluua ning on öelnud, et passporting’u õigused lõpevad ja ligipääs ühtsele turule kaob.

Riigikassa (HM Treasury) avaldas juuli lõpus EMP passporting’u õiguste määruse eelnõu, mis sätestab, kuidas riik plaanib oma ajutiste lubade režiimi (temporary permissions regime, TPR) passporting’u lõppedes rakendada. Selles kirjeldatud protsessi kohta on juhised avaldanud ka FCA (Financial Conduct Authority, kohalik finantsregulaator), kutsudes ettevõtteid üles täitma veebiküsitlust, et sügisel oma reeglid ja lõivud üle vaadata. Sisuliselt on eesmärgiks luua süsteem, mille alusel saavad ettevõtted ka kokkuleppeta Brexiti korral piiratud aja jooksul (eeldatavasti 3 aastat) tegevust tavapäraselt jätkata, samal ajal UK süsteemi kohaselt vajalikke lube taotledes. Peatselt loodetakse sarnast infot ka makse- ja e-raha asutuste ning investeerimisfondide jaoks, kuid ka neile oodatakse ajutise süsteemi kohaldumist. Ettevõtted, kes soovivad TPR-i kasutada, peavad FCAd soovist enne lahkumistähtaega teavitama.

Seniste juhiste kohaselt peaks UK-s tegutsev finantsteenuste ettevõte valmistuma halvimaks ning edaspidi taotlema kõiki vajalikke lube kõigis EL-i liikmesriikides, mis tähendab suurt aja- ja rahakulu ning on kindlasti oluliseks argumendiks oma tegevuse mandrile üle viimiseks. Seda, et UK-s baseeruvad finantsühingud on pikemat aega analüüsinud, kas ja millistesse jurisdiktsioonidesse vajadusel ümber kolida, oleme Eversheds Sutherlandis täheldanud juba mõnda aega tagasi, olles selles küsimuses nõustanud mitmeid UK-s peakontorit omavaid finantsettevõtteid.

Igatahes on ettevaatlikkus praeguses olukorras oluline ning tasub juba teha samme oma ettevõtete reeglitepäraseks tegutsemiseks ka juhul, kui Brexiti osas kokkulepet ei saavutata. Ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldas juulis soovituse finantsturgudel tegutsejatel hakata EL-i ülejäänud 27 liikmesriiki kolima, sest vajalike avalduste tegemiseks ning lubade taotlemiseks on jäänud veel vaid lühike aeg. Samasuguseid sõnumeid paluti edastada ka riiklikel pädevatel asutustel, mis süvendab arvamust, et kokkuleppeta või karmi Brexiti tõenäosus on suur.

Olulisemad kuupäevad seoses Brexitiga:

Oktoober 2018 – tähtaeg lahkumiskokkulepete sõlmimiseks

21. jaanuar 2019 – Euroopa Liidu (lahkumise) seaduses märgitud kuupäev, hiljemalt milleks peab UK valitsus tegema avalduse selle kohta, et põhimõtteliselt pole kokkuleppele jõutud

29. märts 2019 – lahkumiskuupäev UK artikli 50 teavituse kohaselt

30. detsember 2020 – hetkeseisuga üleminekuperioodi lõpp juhul kui jõutakse lahkumislepingu osas kokkuleppele

Disclaimer

This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

< Go back

Subscribe to Estonian ebriefings