Global menu

Our global pages

Close

BREXIT: Kas Brexit teeb välismaal töötamisele lõpu?

  • Estonia

    04-10-2018

    Briti peaminister Theresa May väljendas juulis sõnaselgelt, et UK nägemuses lõpetab Brexit inimeste vaba liikumise UK ja EL-i vahel alates märtsist 2019. See mõjutab 3,5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku saareriigis aga ka ca 1,5 miljonit UK enda kodanikku, kes on mandrile kolinud. Kindlasti ei saa unustada ka neid, kelle tööandja on välisriigi ettevõte, või ettevõtteid, kes välisriigis tööd pakuvad.

    Brittide jaoks on üheks peamiseks ajendiks Brexiti taga olnud soov taastada kontroll sisserände üle. Euroopa Liiduga on kaasa tulnud nii Liidu-sisene migratsioon kui ka solidaarsus pagulaskriisis. Londoni 8,13-st miljonist elanikust oli 2011. aastal läbi viidud viimase rahvaloenduse andmetel 36,7% välismaal sündinud. Sama loenduse kohaselt oli vastav riiklik suhtarv 12,7%. Tuleb aga arvestada, et need numbrid pärinevad enne 2015. aastal alanud rändekriisi, mille tagajärjel on tasakaal kindlasti märkimisväärselt muutunud. Kardetakse nii töökohtade kadumise pärast kui survet sotsiaalsüsteemile.

    Läbirääkimistel on UK ja EL õnneks juba sisuliselt kokku leppinud, et enne rakendusperioodi UK-s elavad EL kodanikud ning EL-is elavad UK kodanikud saavad oma elu samadel tingimustel jätkata. Kuni 2020. aasta detsembrini saavad kõik inimesed praegustel tingimustel liikuda, elada ja töötada. See on ka Eesti jaoks väga oluline kaalutlus, sest ÜRO hinnangul elas 2015. aastal Suurbritannias 9361 eestlast.

    Samas otsustab UK parlament koos valitsusega pärast üleminekuperioodi lõppemist 2020. aastal, millised immigratsioonireeglid edaspidi kohalduma hakkavad. Praeguse plaani kohaselt on kindel aga see, et EL-ist lähtuv sisseränne hakkab toimuma UK siseriikliku õiguse alusel.

    Edasised kokkulepped teiste riikidega plaanitakse saavutada kaubanduslepetega. UK on sõnastanud eesmärkidena:

     

    • toetada ettevõtetel oma andekate inimeste liigutamist,
    • võimaldada kodanikel viisavabalt turismi ja ajutise äritegevuse eesmärgil reisida ja
    • võimaldada tudengitel ja noortel hariduse ja kultuuri eesmärgil liikuda.

     

    Lisaks on plaanis luua vastastikused kokkulepped selleks, et tagada ettevõtetele võimalus oma töötajaid ettevõttesiseselt riikide vahel liigutada. Selle valguses on UK-s tegutsevatel või UK kodanikke mandril palganud ettevõtetel oluline valmistuda muudatusteks. Üle tuleb vaadata töölepingud, UK-s kohalduva töö- ja maksuõiguse võimalikud muudatused ning arvestada ka töötajate liikumisest tulenevate võimalike viisanõuetega, mis võivad hakata kohalduma sõltuvalt lähetuse pikkusest ja eesmärgist.

    Brexitiotsus on UK majandusele negatiivselt mõjunud ning lisaks langevale naela kursile on oluliselt aeglustunud majanduskasv ja vähenenud ettevõtete investeeringud UK-sse. Turul on praegu palju ebakindlust ja ootusärevust tulevase korra suhtes. Täiendava murena aga tekib töökohti järjest vähem juurde – Suurbritannia statistikaameti andmetel tekkis aasta jooksul pärast Brexitihääletust tööturule 451 000 uut töökohta, sellele järgneva 9 kuu jooksul aga vaid 112 000. Sellised muutused on enim tuntavad jaemüügisektoris, kus on hääletusest saadik kadunud 70 000 töökohta, ehituses on kadu 17 000. On tõenäoline, et samasugune saatus tabab aja jooksul ka põllumajandust ja tervishoidu.

    Langustendentsile aitab kindlasti omakorda kaasa sisse rändavate inimeste vähenemine, hoolimata sellest, et Brexiti valge raamat seab üheks enda eesmärgiks töökohtade kaitsmise. See mõjutab oluliselt lihttöölisi vajavaid sektoreid, sest näiteks toiduainetööstuses on üle 20% töötajatest pärit mujalt Euroopast. Kuigi kaalutakse erinevaid viisasüsteeme nii noorte kui lihttööliste jaoks ja on tõenäoline, et praegune punktisüsteem korraldatakse oluliselt ümber, ei ole valitsus veel konkreetseid plaane sõnastanud.

    Taas tuleb meeles pidada, et ülejäänud EL-i sõnum on selge – nelja põhivabadust (so kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine) üksteisest eraldada ei saa. Seega jääb üle oodata, milliste ideedega UK sügisel ilmuvas immigratsiooni valges raamatus välja tuleb, kuigi turg leiab, et dokument on juba lootusetult hilinenud. Läbirääkimisprotsessis peab seejärel olema paindlik, kuid nn „punased jooned“ püsivad tugevad.

    Veel samal teemal:

    BREXIT: Kas Brexit toob kaasa finantsettevõtete võidujooksu mandrile?

    BREXIT: Brexiti mitu nägu – mida oodata?

    Disclaimer

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Subscribe to Estonian ebriefings