Global menu

Our global pages

Close

Koroonaviirus: küsimused seoses kommertslepingutega – Eesti

  • Estonia

    07-03-2020

    Ettevõtted, mis juba on kandnud kahju või mis peavad võimalikuks kahju tekkimist seoses viiruspuhanguga, peaksid hakkama üle vaatama sõlmitud lepinguid ja kokkuleppeid äripartneritega, et teha kindlaks haiguspuhangu ja selle ohjeldamise meetmete õiguslikud tagajärjed. 

     

    Vääramatu jõud

    Kommertslepingutes on tavaline, et need sisaldavad sätteid, mis võimaldavad teenuste osutamise peatamist, sh kauba saatmisest loobumist teatavate sündmuste tagajärjel, mis muudavad lepinguosalise lepinguliste kohustuste täitmise lepingus kindlaksmääratud ajal ja viisil võimatuks või äriliselt ebapraktiliseks. Selliseid sündmusi liigitatakse tavaliselt vääramatu jõu sündmusteks, ehkki sõltuvalt lepingust võidakse kasutada ka teistsugust terminoloogiat.

    Vääramatu jõu mõiste sisustamisel tuleb arvestada ka, mis riigi seadusandlus konkreetsetele lepingutele kohaldub.

    Näiteks Hiina lepinguseaduse artikkel 117 määratleb vääramatu jõu objektiivse sündmuse või asjaoluna, mis on ettenägematu, vältimatu ja ületamatu. Samas, näiteks kui lepingule kohaldatakse Inglise õigust, ei kohaldu poolte vahelistele suhetele vääramatu jõu põhimõte seadusest tulenevalt, vaid see peab olema poolte poolt eraldi ja konkreetselt lepingus kokku lepitud. Kui lepingus, millele kohaldub Inglise õigus, ei ole vääramatu jõu sätteid, peate kaaluma muid abinõusid (üksikasjad allpool) kohustuse rikkumise vabandatavuse põhjuste leidmisel.

    Eestis on vääramatu jõud määratletud võlaõigusseaduse § 103 lg 2 ning seda on võimalik kohaldada ka juhul, kui see ei ole lepingus eraldi välja toodud: Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

    Tuleb arvestada, et Eesti õiguse kohaselt võivad pooled lepingus seaduses sõnastatust erineva sisuga vääramatu jõu tingimustes kokku leppida.

    Vääramatu jõu klausli täpne tähendus ja mõju sõltuvadki konkreetsest sõnastusest ja selle tõlgendamisest vastavalt lepingule kohalduvast seadusest. Siiski on mitu punkti, mida ettevõtted peavad lähipäevade ja nädalate jooksul arvestama enne lepingu vääramatu jõu sätete rakendamist või vääramatu jõu kasutamise kohta lepingupartnerilt teate saamist:

    • Kas haiguspuhang või Hiina valitsuse või teiste koroonaviirusest mõjutatud riikide valitsuste võetud meetmed vastavad lepingus sisalduva vääramatu jõu määratlusele? Lepingud võivad sisaldada määratletud (kinnist) loetelu, mis liigitub vääramatu jõu olukorra alla. Tavaliselt peetakse vääramatu jõu sündmusteks eelkõige erinevaid loodusjõudusid ja -nähtuseid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, maalihked, loodusõnnetused. Samuti liigituvad üldmääratluse kohaselt  vääramatu jõu alla katk või epideemia; sõjad, sissetung, relvastatud konfliktid; blokaadid, embargod; sabotaaž; üleriigilised streigid; valitsusaktid jms. Käesolev haiguspuhang on omapärane, sest see hõlmab epideemiat ning mitmeid valitsuse meetmeid, nagu karantiinid, pikemad puhkused, transpordiblokeeringud jne. teist tüüpi lepingutes võib olla lihtsalt määratud erinevad üldised kriteeriumid, mis peavad olema täidetud sündmuse käsitamiseks vääramatu jõu sündmusena, näiteks sündmus võib olla väljaspool osapoole mõistlikku kontrolli või seda ei saa pooled mõistlikult ette näha.

    • Kas puhang või Hiina valitsuse või teiste riikide valitsuste võetud meetmed on mõjutanud töövõtja või lepingupartneri lepinguliste kohustuste täitmist? Üldiselt on vääramatu jõu klausli eelduseks, et vastav asjaolu mõjutab negatiivselt lepingu täitmise võimekust. Mõju aste (nt see, kas lepingu täitmine peab olema võimatu või mõjutatav üksnes olulisel määral) sõltub sellest, kuidas see on määratletud vastavas lepingus ja lepingule kohaldatavas õiguses.

    • Kas vääramatu jõu klausel sisaldab muid nõudeid, millega tuleb arvestada? Näiteks võib olla lepingusse kirjutatud kohustus, et pool, kes soovib kasutada vääramatu jõu klauslit, peab vastava teate edastama teisele lepingupoolele kindlaksmääratud aja jooksul või kasutades konkreetset meetodit (näiteks teate kättetoimetamine kirjalikult posti teel, mitte elektrooniliselt e-posti teel). Oluline on silmas pidada, et selliste nõuete kohane täitmine võib olla eelduseks, alles mille täitmisel saab pool tugineda vääramatu jõu klauslile. Samuti võivad vääramatu jõu klauslis või lepingule kohalduvas õiguses sisalduda kohustused, mis kohustavad vääramatust jõust mõjutatud osapoolt astuma teatavaid samme vääramatu jõu sündmuse mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seega, kui mõjutatav osapool ei täida kõiki nõudeid, mis tulenevad lepingust võib vastava riigi seadusandlusest, ei saa kohustuse täitmata jätmist vääramatu jõu klausli alusel vabandada.

    • Kellel lasub tõendamiskoormus? Tõendamiskoormus on üldjuhul poolel, kes soovib tugineda vääramatu jõu sätetele, et tõendada, et sündmus põhjustab lubatud viivitust, mis takistas tal täita lepingujärgseid kohustusi. Seetõttu peaksid vääramatu jõu asjaolule tuginevad ettevõtted hankima võimalikult palju teavet neid mõjutavate sündmuste kohta. Ettevõtted, kes saavad praegu oma lepingupartneritelt teatisi, mille kohaselt ei saa lepingut kohaselt täita vääramatu jõu esinemise tõttu, peaksid nõudma täieliku teabe esitamist vääramatu jõu  asjaolude ja selle kohta, kuidas see täpsemalt on mõjutanud asjassepuutuvat osapoolt. 

    • Lepingus võib olla ka ette nähtud, et kui teenuse osutamine peatatakse pikemaks kui mingiks kindlaksmääratud tähtajaks, võib üks või mitu osapoolt selle lepingu lõpetada. Seetõttu on oluline, et ettevõtted vaataksid üle, kas ja millised tähtajad võivad lepingulistele suhetele kohalduda seoses vääramatu jõu esinemisega ning kas on võimalust tähtaegade osas läbirääkida. Lisaks lepingutes sisalduva vääramatu jõu olukorrale kohalduvate tingimuste teadvustamisele ja hindamisele on soovitatav kaaluda, millised kahju hüvitamise vormid, sealhulgas vaidluste lahendamise viisid, on lepingutes ette nähtud seoses kulude või kahjudega, mis kaasnevad lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega.


    Vääramatu jõu kilp

    Ettevõtetel, kellel on lepingulised suhted Hiina ettevõtetega, peaksid arvestama, et Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise nõukogu (CCPIT) pakub nö vääramatu jõu “kilpe” ehk sertifikaate Hiina ettevõtetele, kes ei suuda koroonaviiruse puhangu tõttu täita oma rahvusvahelisi lepingulisi kohustusi ja soovivad tugineda vääramatu jõu olukorrale. Mõjutatud ettevõtted peavad enne sertifikaatide saamist esitama CCPIT-le teatud dokumendid (näiteks viivituste või transpordi tühistamise tõendid). Praeguses etapis on ebaselge, kuidas sellised sertifikaadid sobituvad lepingutes kokku lepitud või lepingutele kohalduva vääramatu jõu sätete alla.

     

    Lepingute muutmine ja lõpetamine

    Kui lepingus ei ole ettenähtud lubatud viivitusi ega muid vääramatu jõu juhtumeid ja vääramatu jõu olukord ei kohaldu ka lepingule kohalduvast õigusest tulenevalt, peavad pooled kaaluma alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks.  

    Näiteks kui lepingule kohaldub Hiina seadusandlus, võib pool väita, et koroonaviiruse puhang on tekitanud poolele raskusi oma kohustuste täitmisel ja lepingut tuleks kas muuta või leping lõpetada. Sellisel alusel lepingu muutmiseks või lõpetamiseks tuleb Hiinas pöörduda kohtusse. Tuleb arvestada, et senise praktika kohaselt on Hiina kohtud selliste raskuste tuvastamisel olnud üsna ettevaatlikud.

    Eestis reguleerib sarnast olukorda võlaõigusseaduse § 97, mis sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.

    Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine VÕS § 97 lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga VÕS §-s 196 sätestatud korras üles öelda.

    Ehk lepingut muuta või lõpetada sooviv pool peab esmalt tegema vastava avalduse teisele lepingupoolele. 

     

    Kokkuvõte

    Kokkuvõttes tuleks meeles pidada, et ettevõtted, sealhulgas ka Hiina ettevõtted, peaksid tagama asjakohaste lepinguliste ja juriidiliste nõuete järgimise juhul, kui soovitakse tugineda vääramatu jõu sätetele seoses lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega, kas siis koroonaviiruse puhangu tõttu või Hiina (või muu riigi) valitsuse kehtestatud meetmete tõttu. Samuti võiks ettevõtted hinnata lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kulusid ja kahjusid ning püüda kahjusid kontrollida ja võimalusel rakendada alternatiivseid kokkuleppeid. 

    Mõistlik oleks oma äristrateegia kohandamiseks ja negatiivse finantsmõju leevendamiseks praegust olukorda tähelepanelikult jälgida, et oleks võimalik juba varases etapis ettevõtte tegevusi ja plaane ümber korraldada. Ka tööandja vaatenurgast tuleks regulaarselt olukorda monitoorida, järgides valitsuste ja rahvusvaheliste organite juhiseid.

     

    Küsimusega kirjuta:

    Maivi Ots

    Juhtivpartner

    maivi.ots@eversheds-sutherland.ee

    Disclaimer

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Subscribe to Estonian ebriefings