Global menu

Our global pages

Close

Sunnitud kaugtöö mõjud ettevõtete efektiivsusele

  • Estonia

    14-09-2020

    Võib üsna kindlalt väita, et pandeemia tõttu pealesurutud kaugtöö ei jätnud mõjutamata kedagi. Viimase kuue kuuga toimunud oluline muudatus töö tegemise asukohas on pannud tööandjad silmitsi seisma aina uute keeruliste küsimustega. Mõju on seda ulatuslikum, et praegusel ajal ei tunnista paljud riigid kaugtööd kui kontoritööga võrdset töötegemise viisi ja osaliselt puudub selleks ka vajalik regulatsioon.

    Tekkimas on uued töö tegemise viisid ja paistab, et kaugtöö jääb püsima ning kogub üha rohkem pooldajaid, sest esimesed kokkuvõtted näitavad, et paljudes ettevõtetes tootlikkus kaugtöö ajal koguni kasvas.

    Saamaks paremat ülevaadet sellest, kuidas ettevõtted eri riikides kaugtöö olukorras toime tulid ja millised on plaanid tagasi töökohtadele naasmiseks, küsitles advokaadibüroo Eversheds Sutherland suve lõpus oma klientide hulka kuuluvaid tippjuhte ja personalijuhte, kelle juhitavad organisatsioonid on kokku tööandjaks enam kui 1,1 miljonile töötajale 40 riigis.

    Uuringu peamised järeldused

    1. Kaugtöö, nagu eeldatud, on globaalsetele tööandjatele üldiselt hästi sobinud; 60% vastanutest väitsid, et see ei avaldanud tootlikkusele mingit mõju või et töötajate tootlikkus koguni kasvas.

    Üldse mitte üllatuslikult oli tarbijasektoris vastanute protsent keskmisest kõvasti väiksem (37%). See peegeldab tarbijasektori töö iseloomu ja näiteks mõju müügile olukorras, kus näost näkku kontakti võimalus klientidega on minimaalne või olematu. Keskmisest parem oli rahulolu tööstuses (69%), finantssektoris (60%) ja tehnoloogiasektoris (66%).

    48% vastanutest teatasid, et üle poole nende globaalsest tööjõust, kes tavaolukorras töötaksid kohapeal, jätkavad töötamist kaugtööna. 54% vastanutest tõdes, et nad on kas juba pikendanud või pikendavad kaugtöö võimaldamist ka edaspidi, näiteks tehes mõned päevad nädalas töötajatele püsivalt kaugtööpäevadeks.

    Lausa 70% vastanutest väitis, et nad pidid pandeemia alguses hankima lisaseadmeid selleks, et töötajad saaks kaugtööle suunduda.

    Huvitav on see, et 34% vastas, et nad pakkusid töötajatele ka rahalist toetust seoses suurenenud kommunaalkulude kasvuga kodutööd tehes. Olgugi et paljudes jurisdiktsioonides ei ole tööandjad juriidiliselt vastutavad taoliste kulude kandmise eest, näitab see suurt pühendumist töötajate heaolule ning mitmekülgset toetust ja julgustust kaugtöö tegemiseks.

    Päris mitmed vastanutest pakkusid töötajatele kaugtöö ajal võimalust pöörata tähelepanu oma vaimsele tervisele, näiteks suunates kontakteeruma terapeutidega. Lisaks pakuti tasustatud puhkusepäevi lapsevanematele või perekondliku hädaolukorra puhul.

    Paljud vastanutest astusid samme selleks, et töötajate töö ja eraelu tasakaal säiliks, näiteks saadeti regulaarseid meeldetuletusi, et olla töövälisel ajal töömõtetest eemal ja soovitati teha sporti.

    2. Naasmine töökohtadele näib ülemaailmsetes organisatsioonides toimuvat hetkel vabatahtlikkuse alusel; mitmed vastajad on teatanud, et töötajatele on jäetud selles küsimuses vaba valik.

    Ülemaailmsed organisatsioonid ei kiirusta üldiselt töötajate tagasitoomisega töökohtadele, üksnes 18% tõid töötajad töökohtadele tagasi enne 2020. aasta juuni lõppu ja enamik vastanutest (54%) teatas, et kavatsevad tuua töötajad tagasi 2020. aasta septembri alguses, ehkki siin on riigiti teatud erinevusi. Tarbijasektoris toodi kõige rohkem töötajaid suveks töökohtadele tagasi (37,5%), mis näitab taaskord, et jaesektoris oli töötajate eemalolek ettevõtetele kõige kahjulikum.

    Tööjõu liikuvus ehk rahvusvahelised lähetused pole endiselt globaalsetele tööandjatele prioriteediks, 61% vastanutest väitis, et pole isegi veel hakanud uuesti planeerima rahvusvahelist liikumist. Nagu võiski eeldada, siis peetakse majanduslikku ebakindlust endiselt suurimaks väljakutseks, millega rahvusvahelises äris lähikuudel silmitsi tuleb seista (29%).

    20% vastanutest on pandeemiast tulenevast olukorrast tingituna juba teinud kärpeid, 45% vastanutest kasutanud riiklikke toetusmeetmeid.

    Majanduslik ebakindlus, mured seoses võimalike kärbetega ning töötajate ja klientide tervise ning heaolu säilitamine sellises keerulises olukorras on väljakutse, mis suure tõenäosusega pidurdab investeeringuid, tuues kaasa suurema vajaduse loomingulisemate lahenduste järele, et säilitada oma äris konkurentsipositsioon. Paraku aga paljud tööandjad, kes on juba riiklikke toetuseid kasutanud ja kelle majanduslik ebakindlus on jätkuv, seisavad 2020. aasta teises pooles silmitsi aina suuremate raskustega tööjõu planeerimisel ning töötajate töömoraali hoidmisel.

    Olukord globaalsel töömaastikul on jätkuvalt heitlik ja tuleb olla valmis uuteks töö tegemise viisideks. Kuna paljude töötajate tootlikkuse näitajad kaugtöö ajal kasvasid, võib olla üsna kindel, et kaugtöö kui võimalus jääb püsima ka edaspidi. Ehkki töö tootlikkuse andmed on veenvad, kaasneb sellega risk – tegelikku olukorda võib moonutada asjaolu, et töötajad töötavad kodus rohkem arv tunde või ei võta kehtivate reisipiirangute tõttu välja oma puhkust, mis pikas perspektiivis pole paraku jätkusuutlik. Seepärast peavad sellist mudelit kasutavad tööandjad rakendama asjakohaseid kaitsemeetmeid, tagades ühtlasi tootlikkuse taseme säilimise.

    Uuring näitab, et paljud ülemaailmsed tööandjad on astunud positiivseid samme kaugtöö toetamiseks ja otsivad võimalusi oma töötajate töö ja eraelu sobiva tasakaalu säilitamiseks. Samas aga näitavad värsked andmed, et kaugtöö ebaõige juhtimise ja vaimse tervise probleemide vahel on seos ning väga oluline on võtta kasutusele täiendavaid meetmeid kaugtöö korralduse reguleerimiseks juhul, kui kaugtöö peaks kestma pikemat aega. Ilmselt tekib vajadus täiendava riikliku regulatsiooni järele, eriti arvestades, et praegu ei tunnista veel paljud jurisdiktsioonid kaugtööd kui sellist õigusliku korraldusena, aga ka seda, et siiani puudub paiguti kaugtöö tegijaid puudutav töötervishoiu ja -ohutuse ning tööaja regulatsioon.

    Pandeemia, mis on avaldanud otsest mõju rahvusvahelisele liikuvusele, sunnib paikseks ka mitmes eri riigis oma tööd tegevad inimesed. Ainult aeg näitab, kas tegemist on püsiva olukorraga, sest majanduslikust ebakindlusest tulenevate väljakutsetega võitlevad ettevõtjad leiavad, et aeg pikaajaliste plaanide tegemiseks pole lihtsalt veel käes. Selge on aga see, et töö mitmes jurisdiktsioonis, kas siis kaugtööna või füüsiliselt kohal olles, tõstatab terve rea keerulisi õiguslikke küsimusi. Seepärast annab töötajate rahvusvahelise liikuvuse vaibumine aega hinnata tööjõu liikuvust laiemas plaanis ja tagada, et tulevase liikumise struktureerimiseks ja dokumenteerimiseks on olemas asjakohane süsteem.

    Arvestades, et enamik tööandjaid kavatseb tuua töötajad 2020. aasta sügisel tagasi töökohtadele, on selge, et järgmistel kuudel muutub pandeemia kulg ülimalt oluliseks teguriks otsuste tegemisel ja seda tuleb tähelepanelikult jälgida. Nagu olukord mitmes jurisdiktsioonis on näidanud, toob kohalike haiguskollete järsk kasv sageli kaasa piirangute taaskehtestamise, mis omakorda mõjutab juba tehtud plaane. Sellepärast on igasuguste kindlate plaanide tegemine praegusel ajal juba olemuslikult keeruline. Ent tööandjad, kes on töömaastiku uuenemisega kaasa läinud, õpivad teiste organisatsioonide kogemustest ja otsivad uuenduslikke viise, et olla tõhusamad, leiavad ennast ilmselt paremas positsioonis, et pikas perspektiivis toimuvatest muutustest hoopis kasu lõigata.

    Advokaadibüroo Eversheds Sutherland tööhõive ja tööjõu töögrupp tegi suve lõpus ülemaailmse uuringu kaugtöölt töökohtadele naasmise kohta. Vaadeldi, kuidas on ettevõtted COVID-19 pandeemia ajal oma tööjõudu hallanud ning millised on mitmes jurisdiktsioonis tegutsevate tööandjate perspektiivid ja eeldatavad lähenemisviisid.

    Uuring korraldati 2020. aasta juulis ja see hõlmas rahvusvahelisi tööandjaid erinevatest sektoritest, sh tootmine, tehnoloogia, tarbijasektor (jaekaubandus), bioteadused ning tervishoid ja finantsteenused. Vastajateks oli 44 tippjuhti ja personalivaldkonna spetsialisti organisatsioonides, mis annavad kokku tööd üle 1,1 miljonile töötajale enam kui 40 riigis.

    This information is for guidance purposes only and should not be regarded as a substitute for taking legal advice. Please refer to the full terms and conditions on our website.

    < Go back

    Subscribe to Estonian ebriefings