Global menu

Our global pages

Close

BREXIT: E-kaubandus pärast Brexitit – uued kulud ja nõuded

  • Estonia
  • Brexit

06-11-2018

Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse ühtse turu oluliseks eesmärgiks on olnud luua ühtne Euroopa Liidu siseturg, mis tähendaks lihtsat ligipääsu Liidu 500 miljonile tarbijale. UK-s asutatud või sellele turule müüvatele ettevõtetele võib aga 2019. aasta 30. märtsiga lihtsustatud korral kriips peal olla. Kuigi UK 12. juuli valge raamat loodab jätkuvat ligipääsu üksteise kaubaturgudele ning andmete piiriülest liikumist, on EL olnud väga kriitiline UK plaani osas valida täitmiseks vaid osa siseturuga kaasnevatest kohustustest. Lisaks ei ole UK ette näinud samasugust jätkuvat lähenemist teenuste jaoks.

Alates 2000. aastast reguleerib e-kaubandust Euroopa Liidus direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta (direktiiv 2000/31/EÜ), mis loodi eesmärgiga lihtsustada piiriülest elektrooniliste teenuste osutamist ning pakkuda õiguskindlust ettevõtetele ja kodanikele piiriülestes elektroonilistes tehingutes. Direktiivi olulisemad sätted on:

  • Päritoluriigi põhimõte – infoühiskonna teenuseosutajale kohalduvad (teatud erisustega) selle EL liikmesriigi seadused, kus ta on asutatud, mitte selle, kus ta teenuseid pakub;
  • Eelneva loa nõudmise keeld;
  • Põhinõuded teabele, mida peab kasutajatele pakkuma, ning põhinõuded kommertsteadaannetele ja elektroonilisel teel lepingute sõlmimisele;
  • Vahendajatest teenuseosutajate vastutuse piirang.

Lihtsustatult tähendab see, et pakkudes piiriüleselt elektroonilise kaubanduse teenust, ei pea teenusepakkuja üldjuhul järgima sihtriigi seaduseid (eranditeks on EL seadusandluses tavalised avalik kord, rahva tervis, avalik julgeolek ja tarbijakaitse), vaid asutamisriigi õigusest piisab ning sihtriik ei saa ka nõuda eelneva loa hankimist. Lisaks on peamised nõudmised tarbijatele avaldatava teabe osas ühtselt reguleeritud. Samuti vabastab direktiiv e-kaubandusega seotud vastutusest vahendajad nende poolt hallatava sisu osas, kui nad pakuvad vaid neutraalset, peamiselt tehnilist ja passiivset rolli majutatava sisu osas, ning neil puudub üldine kohustus hallatavat sisu jälgida.

Juhul, kui lahkumiskokkulepet vastavas osas ei saavutata, muutub UK-ga seotud e-kaubanduse ettevõtete tegevus oluliselt keerulisemaks. Kindel on see, et mõjutatud saavad nii EL-is kui UK-s asutatud ettevõtted, mis oma e-kaubanduse tegevuses teise poolega kokku puutuvad. Kindlasti aga on raskemas olukorras UK-põhised ettevõtted, mis peavad nüüd valmis olema koguni kahekümne seitsme erineva õiguskorra nõudmisi täitma. Lisaks toimub suure tõenäosusega muutusi valuutakursis, mis võib nõuda ümberkorraldusi nii lepingutes koostööpartneritega kui ka hinnakujunduses.

Samuti tähendaks see olulisi muutusi tarbija jaoks. Näiteks populaarsest veebikaubamajast Amazon tellinud inimesed teavad, et tihti võib Ameerika domeeniga tegutsev müüja Eestisse kaupa mitte toimetada, samas kui Saksamaa ja eriti UK portaalist tuleb kaup kenasti kohale. Pärast direktiivi kohaldumise lõppemist võivad erinevad UK veebipoed aga enam üldse mitte kõigisse EL liikmesriikidesse müüa või teha seda uutel, keerulisematel ja ka tarbija jaoks suurema kuluga tingimustel. Samas aga võivad teenusepakkujad olukorras näha võimalust teisiti EL-i turul laieneda, mis võib tarbijale kahju asemel hoopis kasu tuua. Näiteks spekuleeritakse juba 2018. aasta kevadest, et Amazon alustab ehk isegi käesoleval aastal tegevust põhjamaade laoga Stockholmis, mis tähendaks Rootsi domeeniga veebikaubamaja ning oluliselt kiiremat kohaletoimetamist põhjamaades.

Teadaolevalt on mitmed kodumaised ettevõtted välismaiste hiiglastega konkureerimiseks oma tegevust laiendama asunud ning pakuvad järjest suuremat valikut kaupa kiire kohaletoimetamisega. Kuigi näiteks Amazoniga võrreldes on nad piiratud valikuga, on nad siiski kohalikul turul heaks alternatiiviks.

Et keerulisest olukorrast edukalt välja tulla, on soovitatav juba ennetustegevusega alustada. UK-s asutatud ettevõtjad tegelevad sellega juba mõnda aega, näiteks kaaludes äritegevuse mõnda teise EL liikmesriiki üleviimist, mis tähendaks eeliskorra kehtima jäämist ka pärast Brexitit. UK turule müüvad ettevõtted peaksid aga samuti hakkama tegema korraldusi selleks, et nende tegevus oleks tulevikus kooskõlas UK seadustega, kui need peaksid jääma ainsana tegevust reguleerima. Silmas tuleb pidada ka tollireegleid, mis võivad Brexiti järel muutuda ning tähendada nii ettevõttele kui tarbijatele olulist lisakulu, samuti andmekaitset, sest UK ilmselt väljub ka EL-is ühtselt kokku lepitud andmekaitse reeglite mõjualast.

Olulisemad kuupäevad seoses Brexitiga:

Oktoober 2018 – tähtaeg lahkumiskokkulepete sõlmimiseks

21. jaanuar 2019 – Euroopa Liidu (lahkumise) seaduses märgitud kuupäev, hiljemalt milleks peab UK valitsus tegema avalduse selle kohta, et põhimõtteliselt pole kokkuleppele jõutud

29. märts 2019 – lahkumiskuupäev UK artikli 50 teavituse kohaselt

30. detsember 2020 – hetkeseisuga üleminekuperioodi lõpp juhul kui jõutakse lahkumislepingu osas kokkuleppele

For more information contact

< Go back