Global menu

Our global pages

Close

Eesti riik hakkab sarnaselt muu Euroopaga kontrollima välisinvestori sobivust

  • Estonia
  • Other

16-12-2021

Kuigi öeldakse, et rahal ei ole rahvust, siis on kavandamisel seadus, mis seda mõnevõrra muudab. Valitsusasutuste vahelisele kooskõlastusringile esitati hiljuti välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu, mis võetakse vastu ilmselt juba 2022. a jooksul ning selle jõustumisajaks on kavandatud 2023. a maikuu.

Euroopa Komisjoni soov on olnud juba mõnda aega, et kõik 27 EL-i liikmesriiki kehtestaksid siseriiklikud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismid. Omavahelises koostöös on hõlpsam kaitsta kõiki liikmesriike kolmandatest riikidest pärit potentsiaalselt riskantsete välisinvesteeringute eest, olgu vastavate riskide allikaks Hiina, Venemaa või mõni muu kolmas riik. Eelviidatud seaduseelnõu loomise otseseks ajendiks oligi Euroopa Liidu  välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus.

Miks välisinvestorite tausta kontrollida?

Üha enam on EL-i väliseid investoreid (mõnikord tegutsedes mõne välisriigi valitsuse toetuse või suunamisega), kelle puhul ei ole põhiline motivatsioon investeeringu tegemiseks äriline. Välisinvestori tausta kontrollimise eesmärk on seega keskenduda julgeoleku või avaliku korra kaitsmisele. Samas ei vaja sugugi mitte kõik välisinvesteeringud riiklikku kontrollimist. Eelkõige võivad probleemsed olla investeeringud riigi julgeoleku seisukohalt tundlikesse sektoritesse, samuti elutähtsate sisenditega kauplejate, taristu omanike ning tehnoloogia- ja meediaettevõtjate äritegevusse. Seetõttu hakkab välisinvestori taustakontroll ka Eestis olema piiratud ulatusega ning pole paljudes tehingutes asjakohane. Kõige arvukam taustakontrolliga hõlmatud ettevõtjate ring, keda seadus mõjutada võib, tegutsevad elutähtsate teenuste osutamise ning telekommunikatsiooni ja meediavaldkondades.

Kuivõrd seaduseelnõu on välja töötatud eespool viidatud EL-i õigusakti alusel, siis vastab seaduseelnõu teatud EL-i poolt seatud miinimumnõuetele. Nii on menetlusel selge ajakava, see on läbipaistev ega põhjusta diskrimineerimist, vajadusel on võimalik võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamusi, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu menetluse negatiivne otsus on vaidlustatav kohtus ning seadus sisaldab meetmeid, mille abil hoitakse ära taustauuringust ja taustauuringuga seotud otsuste täitmisest kõrvalehoidmine.

Mis siis tulevikus muutub?

Omandamistehingute puhul on küllaltki tavaline, et tehingu lõpuleviimine eeldab paljude eeltingimuste täitmist. Paljudes EL-i riikides kuulub võimalike eeltingimuste nimistusse ka välisinvesteeringu luba. Kas sektoripõhine või laiema ulatusega välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanism on tegelikult juba praegu kasutusel tervelt 18-s EL-i liikmesriigis. Nüüd on lisandumas siia nimekirja ka Eesti.

Oluline on tähele panna, et välisinvesteeringu sõelumist Eestis ei pruugi käivitada sugugi suur tehing, kuna taustauuringukohustuse alla lähevad ka vähemusosaluste omandamised (kõik vähemalt 10% suurused osalused või sellest tulenevad õigused). Lisaks sellele, et välisinvesteeringu sõelumine ei eelda ilmtingimata enamusosaluse omandamist, ei ole oluline ka omandaja poolt mingite finantslävendite ületamine. Osalust omandava isikul ei pea olema Eestiga mingit eelnevat seost, st välisinvestori tasutakontrolli päästikuks on üksnes sihtettevõtja vastamine teatud tunnustele.  Hõlmatud võivad olla isegi sellised tehingud, mis toimvad väljaspool Eestit, juhul, kui tehing toob kaasa muudatuse (sh kaudse) taustakontrollikohustusega hõlmatud ettevõtja omandistruktuuris.

Taustauuringute mõju EL-i tehingute turul illustreerivad järgmised statistilised andmed, mille Euroopa Komisjon on kokku pannud liikmesriikidest kogutud andmete abil. EL-is tervikuna esitati näiteks eelmisel aastal (2020) taustauuringuks ligi 1800 investeeringut, millest 20 % läbis põhjalikuma kontrolli (80 % juhtudel piirdus taustakontroll esitatud dokumentidega tutvumisega). Põhjalikumalt menetletud investeeringutest 91 % kiideti heaks, kusjuures enamik neist ilma tingimusteta (79 %), kuigi küllaltki märgatav osa sisaldas ka leevendusmeetmeid (12 %). Suhteliselt väike osa (2 %) investeeringutest keelati ära ja 7 % taustauuringutest katkestati teadmata põhjustel (eeldatavasti seoses taotluse tagasi võtmisega taotleja poolt). Kolm sektorit, milles tehingute arv oli kõige suurem, olid tootmine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hulgi- ja jaemüük. Kuigi enamiku tehingute väärtus oli vahemikus 10–100 miljonit eurot, siis huvitava asjaoluna väikseim märgitud tehinguväärtus oli kõigest 1200 eurot. See demonstreerib selgelt seda, et välisinvesteeringu taustakontrolli kohustus võib tõusetuda ka pealtnäha väikeste tehingute puhul. Tegelike välisinvestorite asukoht oli enamikel juhtudel USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Araabia Ühendemiraadid, kuid märkimisväärne hulk investeeringuid (ca 2,5 %) tuli Euroopasse ka Hiinast.

Kuna praegu alles algas eelnõu siseriiklik kooskõlastusprotseduur ja Riigikogusse ei ole eelnõu veel jõudnud, siis pole välistatud, et eelnõu sisu enne selle seadusena vastuvõtmist veel mõnevõrra muutub või täpsustub. Samas, kuna eelnõu põhineb olulises osas EL-i vastaval välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusel, siis tulevase regulatsiooni üldised raamid on laias laastus teada. Tulevaste tehingute ettevalmistamise ajaks, mida reeglistik puudutada võib, on eelnõu seadusena juba kindlasti olemas. Ilmselt hakkab tulevikus Eestis olema igal aastal mitmeid tehinguid, millega kaasneb vajadus investori taustauuringu kontrollimenetluse läbiviimiseks. Viimastel aastatel on toimunud mitmeid tehinguid, mis arvestades omandatava ettevõtja tegevusvaldkonda ja omandava ettevõtjate grupi päritolu, oleksid tõenäoliselt kuulunud tulevase seaduse rakendusalasse, kui see oleks seadusena varem kehtinud.