Global menu

Our global pages

Close

Maivi Ots, Lauri Liivat: Eesti seadusandlus takistab USA investeeringuid

  • Estonia
  • Other

13-01-2012



Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel on sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, mis jõustus juba 1997. aastal. Nimetatud välislepingu kohaselt kohustub Eesti riik kohtlema Ameerika Ühendriikide kodanike ja äriühingute investeeringuid Eestisse sama soodsatel alustel, kui oma riigi või muude riikide kodanike ja äriühingute investeeringuid. Suures plaanis see kindlasti nii ka on, kuid ometi takistab kehtiv seadusandlus otseselt USA-s registreeritud äriühingute poolt Eestis aktsiaseltside aktsiate omandamist.

Nimelt on kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) ning aktsiate omandamise eelduseks on väärtpaberikonto omamine kontohalduri juures ehk kohalikus kommertspangas. Seejuures on väärtpaberikonto avamise eelduseks sellega seotud arvelduskonto avamine. Seega jättes kõrvale tehingu läbirääkimised jms on esmaseks sammuks aktsiate omandamisel investori jaoks väärtpaberikonto ja arvelduskonto avamine kohalikus kommertspangas. Viimane kehtib ka EVK-s registreeritud osaühingu osa omandamisel.

Väärtpaberi- ja arvelduskonto avamine võib aga osutuda ootamatult keeruliseks kui mitte võimatuks. Nimelt on kohalike pankade seas levinud praktika, et USA-s registreeritud äriühingutele väärtpaberikontosid ei avata kas üldse või tehakse seda vaid väga erandlikel juhtudel. Põhjuseid on mitmeid, näiteks kohalduvad pankadele kõrgendatud nõudmised finantsteenuste osutamisel väljaspool EL-i asuvatele isikutele. Vastavad nõuded tulenevad muuhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, vastavatest rahandusministri määrustest ja finantsinspektsiooni juhenditest ning EL direktiividest. Lisaks tulenevad piirangud ka USA enda seadusandlusest, kus mitmete finantsteenuste osutamine on USA residentidele keelatud äriühingu poolt, kes on registreeritud väljapool USA ning ei oma USA finantsjärelevalve poolt välja antud tegevusluba. Tegevusluba omamata võib teenuse pakkumine kaasa tuua mitmeid riske. Lõppkokkuvõttes on see loomulikult pankade enda riskipoliitika küsimus. Eraõigusliku isikuna on pangal oma klientide valikul vabad käed ning põhjused kontode avamisest keeldumiseks võivad olla erinevad. Arvestades pankadele esitatavaid nõudeid on mõistetav miks pangad selles osas pigem ettevaatlikud on.

Eeltoodu on tinginud kohalike pankade üldise poliitika mitte avada USA-s registreeritud äriühingutele väärtpaberikontosid. Siinkohal ei pea me silmas mitte kutselisi investeerimisühinguid vaid investoreid, kes soovivad Eestis äri ajada. Seejuures vaevalt, et Eestis aktsiaid omandada plaaniv investor soovikski avada oma nimele Eestis väärtpaberi- ja arvelduskontot, mis toob tema jaoks kaasa täiendava aja- ja rahakulu asjaajamise ning erinevate dokumentide pangale esitamise näol ning edaspidi ka konto haldamisega seotud kulud.

Pankadele esitatud nõuded tulenevad aga eelkõige finantsteenuse osutamise eripärast, mitte ei kanna eesmärki seada piiranguid aktsiate omamisele, mida see paratamatult endaga kaasa toob. Seega on loodud tehislik olukord, kus USA investorid on sunnitud tegema investeeringud Eestisse kas läbi mõnes muus Euroopa riigis asuva tütarühingu või omandama selleks otstarbeks Eestis esmalt osaühingu, mille ainsaks eesmärgiks on omada aktsiaid. Kuna osaühingu osade puhul on EVK-s registreerimine vabatahtlik, siis pole osade omandamisel väärtpaberikonto avamine vajalik. Tehingud tuleb sellisel juhul teha notari juures, kellele samuti laienevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad nõuded, kuid see ei takista tehingute sõlmimist. Seega toimub mõneti põhjendamatu vahetegemine aktsiate ja osade omandamisel, mis kindlasti pole kehtiva regulatsiooni eesmärgiks.

Omal ajal väärtpaberite keskregistri süsteemi loomisel kasutati ära olemasolevat panganduse infrastruktuuri ning anti kontohalduri kohustused kommertspankadele. Vahepeal on aga pankadele esitatavaid nõudeid karmistunud ning erinevad regulatsioonid täiustunud, mistõttu esitatakse investoritele aktsiate omandamise seisukohalt põhjendamatuid nõudmisi. Seega oleks ehk aeg olemasolev süsteem üle vaadata?

Lõpetuseks tuleb märkida, et kindlasti ei piirdu antud probleem ainult USA-st pärit investeeringutega. Sarnased probleemid võivad tekkida ka muude EL-i väliste investeeringute puhul, kuid USA investeeringud on mõnevõrra levinumad, mille puhul antud probleemidering ikka ja jälle üles kerkib.

Lisainfo: Maivi OtsLauri Liivat

Arvamusartikkel ilmus 13. jaanuari Äripäevas
 
 

< Go back