Global menu

Our global pages

Close

Maivi Ots: Äriühingu edutegurid

  • Estonia
  • Other

06-06-2011

 Viimased paar aastat on majanduses olnud äärmiselt keerulised, mistõttu ettevõtete jaoks on see aeg olnud tõsiseks proovikiviks. Mida need hiljutised õppetunnid meile aga õpetasid? Ja kas kriisi suhteliselt kergemini üle elanud ettevõtetel, või vastupidi, on ka midagi ühist?

Leidmaks vastuseid, viis rahvusvaheline advokaadibüroo Eversheds oma klientide seas läbi laiahaardelise rahvusvahelise juhatuse tegevuskultuuri puudutava uuringu, mis käsitleb seoseid juhatuse koosseisu, aktsiahinna liikumise ja äriühingu edu vahel enne finantskriisi, finantskriisi ajal ja pärast selle lõppemist.

Uuringu käigus analüüsiti 2007. aasta oktoobri ja 2009. aasta detsembri vahelisel perioodil ligi 250 Euroopa, USA ja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tippettevõtet, selgitamaks välja, kas juhatuse koosseisul on otsest seost äriühingu resultatiivsusega finantskriisi tingimustes.

Ehkki uuring tõi välja mõningaid regionaalseid erinevusi - kõige paremini tegutsevad ettevõtted paiknesid Hongkongis, kus aktsiahinnad tõusid keskmiselt 15,6%, võrrelduna keskmise aktsiahinna 29%-lise langusega Mandri-Euroopas - ilmnesid nõukogu koosseisu ja edukuse vahelistes seostes siiski ka teatud globaalsed trendid.

Paremaid tulemusi saavutanud ettevõtete juhatustesse kuulus kokku vähem liikmeid. Ehkki see paistis kõige ilmsemalt silma Hongkongi ja USA puhul, näisid Euroopa, välja arvatud UK, firmad kannatavat kõige enam oma juhatuse liikmete suure arvu tõttu, mis 2009. aastal ulatus keskmiselt 19 liikmeni. Võrdluseks olgu öeldud, et USA sama näitaja oli 12 ning Hongkongil 14, kusjuures mõlemad on lähemal ülemaailmset optimaalseks peetavale arvule, ehk 11 liikmele.

Samuti tuleb aruandest välja ka see, et need ettevõtted, mille juhatuse liikmete seas oli rohkem naisi, osutusid finantskriisi ajal edukamateks - eriti selgelt oli see näha UK-s ning pangandussektoris.  Ehkki naiste osakaal Euroopa ettevõtete juhatustes tõusis 2007. aasta 6,9%-lt 2009. aasta 9,1%-ni, oli nende suhtarv kõigist aruandega kaetud piirkondadest endiselt kõige madalam.

Ehkki aruanne näitas, et edukamate firmade juhatustesse kuulub rohkem naisi, leidis kõigest 55% juhatuse liikmetest intervjuude käigus, et mitmekesisus iseenesest võiks olla ettevõtte juhatuse ja selle edukuse seisukohast kasulik, ning kõigest pooled nimetatutest oli otseselt selle poolt, et tuleks astuda positiivseid samme naiste suuremaks kaasamiseks ettevõtte juhatuse koosseisu.

Lisaks sellele eksisteerib ka tugev korrelatsioon aktsiahinna trendide ja juhatusse kuuluvate sõltumatute liikmete vahel, ent Mandri-Euroopas jäi sõltumatute juhatuse liikmete osakaal endiselt madalaks, 2009. aastal oli neid kõigest 52%, võrrelduna USA 87%-ga. Intervjuude käigus eelistasid juhatuse liikmed sõltumatust minimaalse ülekaaluga kogemusele, kuigi 67% küsitletuist uskus, et mõlemad on võrdselt olulised.

Oluline kapitaliosalus - äriühingud, mille aktsiaomanike seas oli rohkem aktsionäre, kellele kuulub 3% või enam ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist - osutus samuti edukust mõjutavaks teguriks. Paraku oli Mandri-Euroopas olulist kapitaliosalust omavate aktsionäride osakaal väike - kõigest 25% 2009. aastal, ehkki võrreldes 2007. aasta 23 protsendiga oli see mõnevõrra kasvanud. Finantskriisi abil paremaid tulemusi saavutanud äriühingutes oli märkimisväärselt rohkem olulist kapitaliosalust omavaid aktsionäre.

Erilist tähelepanu pöörati uuringus finantssektorile, kuna seda valdkonda tabas kriis kõige valusamini. Ootuspäraselt ilmnes uuringust, et ka siin jõuti samadele tulemustele - paremaid tulemusi saavutanud ettevõtete juhatustes oli väiksem arv liikmeid ning suhteliselt suurem naiste ja sõltumatute juhatuseliikmete osakaal.

Lõpetuseks võib tõdeda, et kuigi uuring ei keskendunud Eesti ettevõtetele, kehtivad järeldused ka Eesti kontekstis, eelkõige suure arvu aktsionäride, nt börsiettevõtted, korral.

Lisainfo: Maivi Ots

Artikkel ilmus ingliskeelsena Estonian Airi pardaajakirja "In Time" suvenumbris
 
 

< Go back