Global menu

Our global pages

Close

Toomas Pikamäe: Veelkord maksuvaba tulu arvutamisest

  • Estonia
  • Tax planning and consultancy

22-01-2018

1. jaanuarist 2018 jõustuvatest tulumaksuseaduse muudatustest praeguseks palju räägitud. Ilmselt on kõigile teada, et alates uuest aastast sõltub maksuvaba tulu suurus residendist füüsilise isiku (edaspidi isik) tulu suurusest:

1) kui tulu on kuni 6000 eurot aastas, on tulumaksu suurus 0 eurot;

2) kui tulu on kuni 14 400 eurot aastas, saab isik tulumaksust maha arvata maksuvaba tulu 6000 eurot aastas;

3) kui tulu on vahemikus 14 401 eurot kuni 25 200 eurot aastas, saab isik tulumaksu vähendada maksuvaba tulu võrra, kusjuures maksuvaba tulu suurus väheneb seda enam, mida suurem on isiku tulu;

4) kui tulu on üle 25 200 euro aastas, on maksuvaba tulu suurus 0 eurot.

Vähem on aga räägitud sellest, mida tuleb maksuvaba tulu arvutamisel arvesse võtta.

Esiteks, tulumaksuseadus lähtub kassapõhisest arvestusest. Maksustatakse ja maksuvaba tulu arvestuses võetakse arvesse ainult väljamakstud ehk saadud tulu. Näiteks, kui üürilepingu kohaselt peab üürnik maksma üürileandjale üüri 500 eurot kuus, kuid üürnik tegelikult ei tasu üürimakseid, siis ei ole üürileandja tulu saanud ega pea tulumaksu maksma. Samuti, kassapõhine arvestus tähendab, et tulu võetakse arvesse sellel perioodil, millal väljamakse on saadud. Kui leping näeb ette väljamaksete tegemise 2017. aastal, kuid tegelikult tehakse maksed alles 2018. aastal, siis tulumaksu arvutamisel võetakse maksed arvesse 2018. aasta eest.

Teiseks, tulumaksu arvestamine, sh maksuvaba tulu arvutamine toimub maksustamisperioodi ehk kalendriaasta põhiselt. See tähendab, et maksuvaba tulu arvutamisel võetakse arvesse kogu kalendriaasta jooksul saadud tulud. Seejuures sõltub maksuvaba tulu suurus kalendriaasta jooksul saadud tulude kogusummast. Näiteks, isik lähtub kalendriaasta alguses eeldusest, et tema tulu ei ületa 14 400 või 25 200 eurot aastas, ja kasutab seetõttu töötasu maksustamisel osa maksuvabast tulust: täpsemalt, isik palub tööandjal arvata enne tulumaksu kinni pidamist töötasust maha osa maksuvabast tulust. Kui isik saab seejärel aasta keskel või lõpus nn erakorralist tulu, näiteks kasu vara võõrandamisest või dividende, siis see suurendab tema tulu. Tulu suurenemise tõttu peab isik maksustamisperioodi kohta esitatavas tuludeklaratsioonis näitama ja hiljem riigile tasuma tulumaksu osas, mille võrra isik kasutas maksuvaba tulu. Seetõttu peab igaüks kalendriaasta alguses otsustama, kas ta soovib maksuvaba tulu arvesse võtmist ja riskib võimalusega maksta riigile hiljem tulumaksu juurde. Teiseks võimaluseks on jätta maksuvaba tulu kasutamata ning arvata see aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis kinnipeetud tulumaksust maha. Sellisel juhul saab isik deklaratsiooni alusel kasutamata jäetud tulumaksu osas enammakstud tulumaksu riigilt tagasi. See ongi oluline erinevus praegu kehtivast maksuvaba tulu arvutamise korrast. Praeguse korra järgi on igal isikul õigus kasutada maksuvaba tulu kindlas summas (2017. aastal 2160 eurot), kusjuures maksuvaba tulu suurus ei sõltu mingitest muudest teguritest, näiteks isiku poolt saadava tulu suurusest. Uuel aastal peab igaüks arvestama kalendriaasta tulude suurusega.

Kolmandaks, isiku maksuvaba tulu arvutamisel võetakse arvesse kõik tema poolt saadud ja tulumaksuga maksustamisele kuuluvad tulud: nt palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara müügist või vahetamisest, renditulu, intressid, pension, jne. Üldreeglina ei võeta maksuvaba tulu arvutamisel arvesse neid tululiike, mis on tulumaksust vabastatud: näiteks kodu või suvila müügist saadud kasu, pärandi saamine, kasu isiklikus tarbimises oleva vara müügist, maksuvabad toetused, hüvitised ja stipendiumid. Sellest reeglist moodustavad erandi tulud, millelt on tulumaks välismaal või näiteks Eesti äriühingu poolt makstud ning millelt isik ei pea ise Eestis tulumaksu maksma: välismaalt saadud töötasu ja dividend, Eesti äriühingult saadud dividend, ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa. Kuigi isik ei pea nimetatud summadelt ise tulumaksu maksma, suurendavad välismaalt saadud töötasu ja dividend ning Eesti äriühingult saadud dividend maksuvaba tulu arvutamisel aluseks võetavat tulubaasi. Näiteks, kui isik saab 2018. aastal palgatulu 11 200 eurot, 15 000 eurot dividende Eesti äriühingult ning 3500 eurot dividende välismaa äriühingult, võetakse tema maksuvaba tulu arvutamisel aluseks tulu (11 200 + 15 000 + 3500) 29 700 eurot. Maksuvaba tulu arvutamisel võetakse aluseks 29 700 eurot, kuigi isik peab tulumaksu maksma vaid 11 200 eurolt.

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas põhjendatakse dividendi ja välismaalt saadud töötasu maksuvaba tulu arvutamisel arvesse võtmist järgmiselt. Nimelt soovis seadusandja vältida erinevate isikute ebavõrdset kohtlemist sõltuvalt sellest, millistest tululiikidest nende tulu koosneb. Näiteks A saab dividendi 30 000 eurot aastas ning B saab töötasu 30 000 eurot aastas. Nii A kui ka B puhul on tegemist peamise ja ainsa tuluallikaga. Kui dividendid jäetaks maksuvaba tulu arvutamisest välja, saaks A kasutada maksuvaba tulu 6000 eurot aastas, samal kui B maksuvaba tulu suurus oleks 0 eurot. See ongi põhjus, miks maksuvaba tulu arvutamisel võetakse lisaks tulumaksuga maksustatavale tulule arvesse ka tulud, mida tulumaksuseaduse kohaselt isiku tasandil tulumaksuga ei maksustata.

Neljandaks, ajakirjanduses on väidetud uus aasta toob kaasa dividendide topeltmaksustamise. See seisukoht ei ole õige. Tulumaksuseaduse § 12 lg 2 alusel on Eesti äriühingu makstavad dividendid isiku jaoks jätkuvalt tulumaksust vabastatud. Erandiks on dividendid ja kasumieraldised, mille suhtes kehtib 14% tulumaksumäär ning millelt isik peab maksma tulumaksu 7%. Dividendide saamise probleem on seotud maksuvaba tulu arvutamisega. Nimelt, dividendid suurendavad maksuvaba tulu arvutamisel arvesse võetavat isiku tulu. Kui isiku tulu, sealhulgas dividendid, ületab 25 200 eurot aastas, siis kaotab isiku maksuvaba tulu – kogu tema maksustatav tulu maksustatakse tulumaksuga. Oluline on, et tulumaksuga maksustatakse maksustatavat tulu, näiteks töötasu, mitte dividende. Näide, töötasu saav isik kasutab igakuiselt maksuvaba tulu ja ta saab dividende, mille tulemusena tema tulu ületab 25 200 eurot aastas. Sellisel juhul peab isik saadud töötasult tulumaksu juurde maksma. Tulumaksu tuleb juurde maksta kasutatud maksuvaba tulu ulatuses. 

Viiendaks, kui on soov kasutada maksuvaba tulu väljamakse tegemise ajal, siis tuleb esitada tulumaksu kinnipidajale (nt tööandja, pensionide puhul Sotsiaalkindlustusamet või ka näiteks üürnik) vastav avaldus. Avalduse, milles palutakse maksuvaba tulu arvesse võtmist, saab esitada ühele tulumaksu kinnipidajale. Seega, kui isik saab väljamakseid erinevatelt tulumaksu kinnipidajatelt (näiteks töötasu, pension, üür), siis peab isik valima, kellele ta avalduse esitab. Avalduses tuleb näidata, et tulumaks kinnipidaja, kas 1) arvestaks maksuvaba tulu; 2) ei arvestaks maksuvaba tulu; 3) arvestaks maksuvaba tulu konkreetses summas. Oluline on, et tulumaksu kinnipidaja ei saa maksuvaba tulu arvestada suuremas summas, kui seadusega lubatud, st 500 eurot kalendrikuus. 

Teoorias, sealhulgas tutvudes maksuhalduri veebilehel avaldatud teabega ning lugedes selle teemalisi artikleid, tundub uus maksuvaba tulu arvestus selge. Kas see on nii ka praktikas, selgub uuel aastal.

For more information contact

< Go back