Global menu

Our global pages

Close

Mittesüülilisele kahjuhüvitissüsteemile üleminek nõuab poliitilist tahet

  • Estonia
  • Health and life sciences

12-02-2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius näeb ette Eesti kohustuse luua läbipaistev patsiendi kaebuse esitamise kord ja mehhanismid kahju hüvitamiseks ning kutsealase vastutuskindlustuse süsteemi või tagatise või samalaadse ja -väärse riski laadile ja ulatusele vastava meetme.

Direktiiv tuli üle võtta 25.10.2013. aastal hea tahte koostöökokkuleppe tegevuskavas seati eesmärgiks leppida vastavates küsimustes kokku hiljemalt 31.03.2013.

Valitsusele esitati vastav seaduseelnõu kinnitamiseks 12.09.2013. aastal, kuid menetluse käigus jäeti eelviidatud küsimusi puudutavad normid välja. Euroopa Komisjon ei ole eraldi huvi tundnud Eesti sammude kohta direktiivi ülevõtmisel.

Raviveaga põhjustatud kahju hüvitamist reguleerib võlaõigusseadus, mis näeb ette arsti ja haigla vastutuse sõltuvalt süüst (VÕS § 770 lg 1). Kehtivast süsteemist puuduvad tagatised, et patsiendid saaksid raviveaga põhjustatud kahju eest tegelikult hüvituse.

Selline süsteem tingib ravivigade varjamist, ei ole ühegi osapoole huvides ja pingestab suhteid. Kehtiv seadusandlus soosib raviveaga põhjustatud kahju kohta avalikustamata kokkulepete sõlmimist ehk kaebuste esitamise korra läbipaistmatust.

Alternatiiviks on süüst sõltumatu vastutus ning selle kohustuslik kindlustamine. Hetkel on süsteemi muutmine takerdunud kindlustuskulude kandmise erinevate valikute taha.

Sotsiaalministeeriumi mitteametlikul hinnangul puudub vajadus direktiivi ülalkirjeldatud osas eraldi üle võtta, kuivõrd kehtiv õigus võimaldab kahju hüvitamist. Sellest hoolimata toetab ka sotsiaalministeerium sarnaselt teistele huvigruppidele mittesüülise süsteemi sisseseadmist. Hindamata eraldi arvamust direktiivi ülevõtmise vajaduse osas, saab võrrelda süülise ja mittesüülise süsteemi mõjusid järgmiselt:

Süüline kahjuhüvitussüsteem võrreldes mittesüülise kahjuhüvitissüsteemiga:

Süüline kahjuhüvitussüsteem

  • Riigile soodsam
     
  • Väiksem kindlustuskulu (hetkel suurematel haiglatel hinnanguliselt 200 000€ aastas), pikas perspektiivis võimalik kulude kasv • Suurem kindlustuskulu käivitamisetapis (kindlustuskulude kandmise erinevad valikud põhjustanud seni direktiivi ülevõtmata jätmise), pikas perspektiivis võimalik kulude kahanemine
     
  • Suuremad raskesti ettenähtavad hüvitused (näide: Pärnu Haiglalt mõisteti 05.02.2013 varalise kahjuna välja 3330,91€ ja mittevaralise kahjuna 20000€)
     
  • Hüvitiste väljamõistmine raskem. Hüvitis makstakse välja vaid tervishoiuteenuse töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju eest
     
  • Vähem hüvitatavaid juhtumeid
     
  • Ravivigade suurem salgamine – ebaadekvaatne statistika
     
  • Koormavam menetlus - süülisuse kindlakstegemine kohtu kaudu võtab kaua aega ja kulutab ressursse, patsiendil suur tõendamiskoormis

Mittesüüline kahjuhüvitissüsteem:

  • Riigile kulukam
     
  • Suurem kindlustuskulu käivitamisetapis (kindlustuskulude kandmise erinevad valikud põhjustanud seni direktiivi ülevõtmata jätmise), pikas perspektiivis võimalik kulude kahanemine
     
  • Väiksemad kergemini ettenähtavad hüvitused
     
  • Hüvitiste väljamõistmine raskem. Hüvitis makstakse välja vaid tervishoiuteenuse töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju eest
     
  • Hüvitiste väljamõistmine kergem. Kaob vajadus lõpliku süüdlase leidmise järele (mis on väga keeruline, kuna raviviga sõltub paljudest osapooltest, nii arstidest kui muudest tervishoiutöötajatest kui ka seadmetest, infosüsteemidest, juhusest jne), kuna hüvitise saamiseks piisab seose näitamisest tarbitud tervishoiuteenuse ja kahju vahel
     
  • Enam hüvitatavaid juhtumeid
     
  • Täpsem statistika - vigade tunnistamine ja neist õppimine
     
  • Lihtsam ja kiirem menetlus

Arstid on ajalooliselt soovinud kohustuslikku vastutuskindlustust. Seda on toetanud ka juristid. Doktor Andres Lehtmets leidis, et ühest küljest oleks kahetsusväärne, kui arst näilisele kokkuhoiule lootes jätab end kindlustamata ja peab seetõttu oma tegevuse suurema kahjunõude korral lõpetama, teisalt annab seadusega sätestatud kindlustuskohustus õiguse vastavad kulud tervishoiuteenuse hinna sisse arvata.

See tooks kaasa surve haigekassa kui peamise tervishoiuteenuste rahastaja eelarvele. Arvestades haigekassa pingelist eelarvet on hetkel keeruline lisaraha leidmine ainult haigekassa eelarvest ilma, et see mõjutaks tervishoiuteenuste rahastamist.

Seega, mittesüülilisele kahjuhüvitissüsteemile üleminek nõuab poliitilist tahet ja otsust ning kindlustussüsteemi rahastaja (era või riiklik) osas osapoolte kokkuleppeid.

Analüüs on koostatud Eesti Tervise Fondi tellimusel selle aasta jaanuaris.

Artikkel ilmus 12. veebruari Meditsiiniuudistes

For more information contact

< Go back