Global menu

Our global pages

Close

Välisinvesteeringute taustakontrolli seadus – kuidas tagada edukad tehingud ka edaspidi?

  • Estonia
  • Other

01-02-2021

11. oktoobril 2020 jõustus 18-kuulise rakendusperioodi järel Euroopa Liidu määrus, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt luuakse koostöömehhanism ning sätestatakse infovahetuse kord liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel, mille kaudu jagatakse teavet selliste kolmandate riikide poolt tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad ohustada liidu või konkreetsete liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda. Raamistiku eesmärgiks on luua ühtne miinimumstandard kogu EL-is.

See tähendab, et iga liikmesriik peab nüüd teavitama Komisjoni ja teisi liikmesriike sellistest välismaistest otseinvesteeringutest oma territooriumil, millele taustauuringuid tehakse. Samuti saavad Komisjon ja teised liikmesriigid avaldada arvamust selliste tehingute osas, mida sihtriik ei uuri, kuid mis teiste hinnangul mõjutavad liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda.

2020. aasta juunis avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärgiks on viia Eesti õigussüsteem vastavusse määruse nõuetega. Kuigi väljatöötamiskavatsuse kohaselt planeeriti eelnõu esitada Vabariigi Valitsusele 2020. aasta lõpuks, pole seda praeguseks veel tehtud ning puudub ka täiendav info planeeritava seaduse sisu kohta, samas annab määrus üldised suunised, millest liikmesriigid peavad lähtuma.

Määrusega kehtestatud nõuded

Uus režiim on märkimisväärne samm EL-i seni leebe suhtumise rangemaks muutumises, mis peegeldab teiste EL-i liikmesriikide nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania, ning hiljuti EL-ist lahkunud ÜK siseriiklike süsteemide karmistamist. Kui enne määruse vastuvõtmist 2019. aasta märtsis polnud välisinvesteeringute sõelumise süsteemi 13 liikmesriigis 27st, siis 2020. aasta oktoobriks oli siseriiklik režiim paigas 15 riigis ning veel üheksas riigis oli rakendamisprotsess juba töös. Kolmes ülejäänud liikmesriigis, milles veel režiim või selle ettevalmistused puuduvad, kohaldub sellegipoolest määrus automaatselt ka ilma siseriikliku rakendamiseta.

Määrus nõuab liikmesriikidelt Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamist kõigist välismaistest otseinvesteeringutest nende territooriumil, mis siseriiklikult taustauuringuid läbivad. Miinimumkohustusena tuleb jagada teavet selle kohta, (1) kes on investor ja investeeringu sihtettevõtte, (2) millistes sektorites ja kus nad tegutsevad, (3) investeeringu väärtus ja kust rahastus tuleb, ning (4) millal on planeeritud tehingu toimumine. Teavet vahetatakse määruse alusel loodavate Komisjoni ja liikmesriikide turvaliste kontaktpunktide kaudu.

Määrus ei kehtesta lävendeid tehingute väärtusele ega piira kohaldamist konkreetsete sektoritega, samas on mõlemaid lubatud kehtestada liikmesriikidel endal. Tõenäoliselt aga jäävad liiduüleselt sõelale sellised tehingud, mis võivad mõjutada liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Muuhulgas on määruse artikli 4 lõikes 1 toodud välja järgnevad mõjuvaldkonnad:

  • elutähtis füüsiline või virtuaalne taristu, sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose-, kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatised ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks elulise tähtsusega;
  • elutähtsad tehnoloogiad ja kahesuguse kasutusega kaubad, sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad;
  • elutähtsate sisenditega, sealhulgas energia või toorainetega varustamine, samuti toiduga kindlustatus;
  • juurdepääs tundlikule teabele, sealhulgas isikuandmetele, või suutlikkus sellist teavet kontrollida;
  • meediavabadus ja meedia mitmekesisus.

Kuigi investeeringu lubamise lõppotsuse teeb taustauuringut läbi viiv liikmesriik, võivad nii Komisjon kui teised liikmesriigid esitada omapoolseid kommentaare, kui investeering puudutab teiste liikmesriikide või üldiselt liidu julgeolekut või avalikku korda, või neil on taustauuringu jaoks vajalikku teavet. Uuriv liikmesriik peab selliseid arvamusi enda otsuse tegemisel ka arvesse võtma.

Olulise aspektina võib Komisjon ka enda algatusel sekkuda ja anda arvamusi nii planeeritavate kui juba jõustatud tehingute kohta isegi siis, kui liikmesriik neist ei teavitanud, mille tulemusel võib vastaval liikmesriigil tekkida kohustus vaadata läbi ka selliseid tehinguid, mida varem ei analüüsitud. Liikmesriikidel ja Komisjonil on selline õigus kuni 15 kuud pärast investeeringu teostamist, mis tähendab, et näiteks 2020. aasta märtsis tehtud tehingule saab tagantjärgi anda kommentaare kuni 2021. aasta juunini.

Senine protsess Eestis

Nii Komisjon kui ka MKM on märkinud, et välisinvesteeringutele tähelepanu pööramise vajalikkuse heaks näiteks on Covid-19 pandeemia, mille tõttu on halvenenud paljude ettevõtete olukord ning on tekkinud vajadus kaasata lisakapitali või ettevõte müüa. Sellises olukorras on eriti oluline hoida silma peal, et elutähtsate valdkondade üle säiliks siseriiklikult piisav kontroll. MKMi sõnul on põhjuseks ka soov paremini analüüsida välisinvesteeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule ja avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt, sest praegu on süsteem ebapiisav ning jagatud erinevate asutuste vahel. Täiendava halduskoormuse vältimiseks ettevõtetele soovitakse ära kasutada olemasolevaid andmebaase, kuid selle praktilise rakenduse kohta puudub praeguseks veel täiendav info. Halduskoormuse vähendamisel on oma osa aga ka süsteemi kohaldamise kriteeriumite selgusel selle kaudu, et vähendada tehinguosaliste poolt tehingutest teavitamist „igaks juhuks.“

Samas tõusetusid väljatöötamiskavatsuse avaldamise järel olulised probleemid, mida tuleb seaduse koostamisel kindlasti arvesse võtta. Muuhulgas tõi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda välja, et oluline on tagada tasakaal riigi julgeoleku ja majanduskeskkonna edenemise vahel – režiim ei tohiks kahjustada soovitud investeeringute saabumise tõenäosust, samuti tuleb tagada ettevõtete võrdne kohtlemine selliselt, et naaberriikides lubatud investeeringud on lubatud ka Eestis. Lisaks on osapooled märkinud, et ettevõtluskeskkonna huvides on oluline luua võimalikult läbipaistev süsteem, mis on oluline nii tehingute osalistele, kui aitab ka paremini juhtida koostööd teiste liikmesriikide ja Komisjoniga.

Tuleb ka arvestada, et kuigi globaalselt on nö probleempiirkondi, millest tulevaid investeeringuid eriti hoolsalt soovitakse analüüsida, siis ei tohiks süsteem peletada eemale neid, kelle taust on puhas ja kavatsused ausad. Väljendatud on hirme, et süsteemist saab poliitiline hoob mh ka liiduüleselt, mistõttu on eriti oluline, et Eesti seadus kehtestaks üheselt mõistetavad toimimismehhanismid, mis hõlbustaks teistel liikmesriikidel meie protsesside mõistmist tagades samal ajal tehinguosalistele suurema kindluse tehingute tegemisel.

Mõju praktikas

Investeeringute taustauuringute protsess kujutab endast eraldi menetlust, mida aga paljudes liikmesriikides võib praktikas pidada sarnaseks koondumiste kontrolli menetlusega. Teiste riikide hulgas on ka Eestis koondumiste puhul tegemist tehingu jõustamisele eelneva teavitusprotsessiga, milles kriteeriumite täitmise korral on Konkurentsiameti loa saamine tehingu jõustamise kohustuslikuks eeltingimuseks. Seetõttu on tõenäoline, et ka investeeringute režiim leiab mitmeid pidepunke juba olemasolevast koondumiste kontrolli protseduurist.

Uue aspektina selliste liikmesriikide jaoks, kus jõustamisjärgset sekkumist seni lubatud pole, tähendab liikmesriikide ja Komisjoni õigus 15 kuu jooksul tehingu toimumisest selle kohta oma arvamust esitada täiendavat ebakindlust. Nimelt tekib võimalus, et rohkem kui aasta pärast investeeringu tegemist avatakse liikmesriigis selle taustauuringu menetlus, mille tulemuseks võib olla investeeringu keelamine ja seega tehingu tagasipööramine. See aga on kindlasti mistahes investeeringute kavandamisel oluliseks kaalutluseks ning võib osutuda komistuskiviks välismaise raha kaasamisel.

Eeltoodu tõttu peab tõenäoliselt edaspidi proaktiivsemalt suhtlema regulaatoritega juba tehingu planeerimise faasis. Praktikas tähendab see muuhulgas olulist potentsiaalset mõju ühinemiste ja omandamiste tehingutele, kus võimalik taustauuringute teavitus võib tähendada tehingu ajaraami pikenemist ning tehingu jaoks vajalike sammude kasvu. See nõuab omakorda oluliselt põhjalikumat tehingudokumentide koostamist, eelkõige tuleb hoolega läbi mõelda pooltevahelise koostöö ja tehingu eeltingimuste sätted.